Vestmik

et Sport   »   sk Šport

49 [nelikümmend üheksa]

Sport

Sport

49 [štyridsaťdeväť]

Šport

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Kas sa teed sporti? Špo--u-e-? Š_________ Š-o-t-j-š- ---------- Športuješ? 0
Jah, ma pean end liigutama. Án-, -usím -a--ýba-. Á___ m____ s_ h_____ Á-o- m-s-m s- h-b-ť- -------------------- Áno, musím sa hýbať. 0
Ma käin spordiklubis. Chodí--do -----ové-o ---b-. C_____ d_ š_________ k_____ C-o-í- d- š-o-t-v-h- k-u-u- --------------------------- Chodím do športového klubu. 0
Me mängime jalgpalli. Hr--e--u--a-. H____ f______ H-á-e f-t-a-. ------------- Hráme futbal. 0
Mõnikord me ujume. Nie-e-y--lá----. N______ p_______ N-e-e-y p-á-a-e- ---------------- Niekedy plávame. 0
Või sõidame rattaga. Al-bo--a b----lu-e-e. A____ s_ b___________ A-e-o s- b-c-k-u-e-e- --------------------- Alebo sa bicyklujeme. 0
Meie linnas on jalgpallistaadion. V -a--m-m--t- --m- f---a---ý-š-adión. V n____ m____ m___ f________ š_______ V n-š-m m-s-e m-m- f-t-a-o-ý š-a-i-n- ------------------------------------- V našom meste máme futbalový štadión. 0
Siin on ka saunaga ujumisbassein. Má-e--u--j ----á-e- so s--nou. M___ t_ a_ p_______ s_ s______ M-m- t- a- p-a-á-e- s- s-u-o-. ------------------------------ Máme tu aj plaváreň so saunou. 0
Ja golfiväljak. Máme a- g-lf--é --ri-ko. M___ a_ g______ i_______ M-m- a- g-l-o-é i-r-s-o- ------------------------ Máme aj golfové ihrisko. 0
Mis telekast tuleb? Čo--á---ú v t-lev-z-i? Č_ d_____ v t_________ Č- d-v-j- v t-l-v-z-i- ---------------------- Čo dávajú v televízii? 0
Hetkel tuleb jalgpallimäng. Pr--e -á-a----ut-al. P____ d_____ f______ P-á-e d-v-j- f-t-a-. -------------------- Práve dávajú futbal. 0
Saksa meeskond mängib Inglismaa vastu. N-m---- -už---o h-á-----i a--l------. N______ m______ h__ p____ a__________ N-m-c-é m-ž-t-o h-á p-o-i a-g-i-k-m-. ------------------------------------- Nemecké mužstvo hrá proti anglickému. 0
Kes võidab? Kto---h---a? K__ v_______ K-o v-h-á-a- ------------ Kto vyhráva? 0
Mul ei ole aimugi. N--u-í-. N_______ N-t-š-m- -------- Netuším. 0
Praegu on seis võrdne. V-t-mt- mo-ent- -e-to n-ro---d--. V t____ m______ j_ t_ n__________ V t-m-o m-m-n-e j- t- n-r-z-o-n-. --------------------------------- V tomto momente je to nerozhodne. 0
Väljakukohtunik on Belgiast. R---odc- je z-B--gick-. R_______ j_ z B________ R-z-o-c- j- z B-l-i-k-. ----------------------- Rozhodca je z Belgicka. 0
Nüüd tuleb karistuslöök. T--a- s- --pe j-den--tk-. T____ s_ k___ j__________ T-r-z s- k-p- j-d-n-s-k-. ------------------------- Teraz sa kope jedenástka. 0
Värav! Üks null! G-l-----n- --la! G___ J____ n____ G-l- J-d-a n-l-! ---------------- Gól! Jedna nula! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + slovaki (1-100) MP3 slovaki (1-100)
Videot ei leitud!

Ainult tugevad sõnad jäävad ellu!

Harva kasutatavad sõnad muutuvad rohkem kui sõnad, mida kasutatakse sageli. See võib olla tingitud evolutsiooni seadustest. Ühised geenid muutuvad aja jooksul vähem. Nad on oma vormilt stabiilsemad. Ja ilmselt kehtib sama ka sõna puhul! Uuringus anti hinnanguid inglise keele tegusõnadele. Praeguseid tegusõna vorme võrreldi vanade vormidega. Inglise keeles on kümme kõige levinumat tegusõna ebareeglipärased. Enamik teisi tegusõnu on reeglipärased. Kuid keskajal olid enamik tegusõnu ebareeglipärased. Niisiis said ebareeglipärased verbid, mida kasutati harva reeglipäraseks. 300 aasta pärast pole inglise keeles säilinud peaaegu üldse ebareeglipäraseid verbe. Teised teadustööd näitavad ka, et keeled on valikulised nagu geenidki. Teadlased võrreldes erinevate keelte tavalisi sõnu. Nad valisid välja sarnase tähendusega sõnad. Üheks sellekohaseks näiteks on sõnad: water, Wasser, vatten . Nendel sõnadel on sama päritolu ja seepärast on nad üksteisega väga sarnased. Kuna nad on olulised sõnad, kasutatakse neid tihedalt kõigis keeltes. Nii suudavad nad säilitada oma vormi - ja jäävad üksteisega sarnaseks ka tänapäeval. Vähem olulised sõnad muutuvad palju kiiremini. Pigem asendatakse need teiste sõnadega. Harva kasutatavad eirstuvad üksteistest eri keeltes. Miks harva kasutatavad sõnad muutuvad, on siiani ebaselge. On võimalik, et neid kasutatakse või hääldatakse tihti valesti. See on tingitud asjaolust, et sõna ei ole rääkijale tuttav. Kuid võib olla, et olulised sõnad peavadki alati samaks jääma. Sest ainult siis saadakse neist õigesti aru. Ja sõnad on selleks, et neid mõista...
Kas sa teadsid?
Ukraina keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses vene ja valgevene keelega. Ukraina keelt räägib rohkem kui 40 miljonit inimest. Vene ja poola keele järel on see kõige räägitum slaavi keel. Ukraina keel arenes 18. sajandi lõpul rahvakeelest. Tol ajal tekkis eraldiseisev kirjakeel ning sellega ka oma kirjandus. Tänapäeval on väga palju ukraina keele dialekte, mis jagunevad kolme põhigruppi. Sõnavara, lauseehitus ja fonoloogia meenutavad väga teisi slaavi keeli. See tuleneb sellest, et slaavi keeled arenesid välja üsna hiljuti. Tänu Ukraina geograafilisele asukohale on keeles palju poola- ja venekeelseid mõjutusi. Grammatika eristab seitset käänet. Ukrainakeelsed omadussõnad näitavad ära suhte inimeste või asjadega. Olenevalt valitud sõnavormist saab rääkija ka oma emotsionaalset seisundit näidata. Veel üks ukraina keele tunnusmärk on selle eriti meloodiline kõla. Kes armastab keeli, mis kõlavad nagu muusika, peaks ukraina keelt õppima!