Vestmik

et Värvid   »   sk Farby

14 [neliteist]

Värvid

Värvid

14 [štrnásť]

Farby

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Lumi on valge. Sne- j- --e--. S___ j_ b_____ S-e- j- b-e-y- -------------- Sneh je biely. 0
Päike on kollane. S-nk- je-ž-t-. S____ j_ ž____ S-n-o j- ž-t-. -------------- Slnko je žlté. 0
Apelsin on oranž. P---ranč je -ran-ov-. P_______ j_ o________ P-m-r-n- j- o-a-ž-v-. --------------------- Pomaranč je oranžový. 0
Kirss on punane. Čerešňa je---r--n-. Č______ j_ č_______ Č-r-š-a j- č-r-e-á- ------------------- Čerešňa je červená. 0
Taevas on sinine. Obl-h---e-m-drá. O_____ j_ m_____ O-l-h- j- m-d-á- ---------------- Obloha je modrá. 0
Rohi on roheline. Trá-a j- z--ená. T____ j_ z______ T-á-a j- z-l-n-. ---------------- Tráva je zelená. 0
Muld on pruun. Z-- je----dá. Z__ j_ h_____ Z-m j- h-e-á- ------------- Zem je hnedá. 0
Pilv on hall. Mra- j---ivý. M___ j_ s____ M-a- j- s-v-. ------------- Mrak je sivý. 0
Rehvid on mustad. Pneumat--- sú-č-er-e. P_________ s_ č______ P-e-m-t-k- s- č-e-n-. --------------------- Pneumatiky sú čierne. 0
Mis värvi on lumi? Valge. Akú-f---u -á ------B----. A__ f____ m_ s____ B_____ A-ú f-r-u m- s-e-? B-e-u- ------------------------- Akú farbu má sneh? Bielu. 0
Mis värvi on päike? Kollane. A-- f--bu----slnk-? --t-. A__ f____ m_ s_____ Ž____ A-ú f-r-u m- s-n-o- Ž-t-. ------------------------- Akú farbu má slnko? Žltú. 0
Mis värvi on apelsin? Oranž. A-ú --rb---á p-ma--n---Or-nžovú. A__ f____ m_ p________ O________ A-ú f-r-u m- p-m-r-n-? O-a-ž-v-. -------------------------------- Akú farbu má pomaranč? Oranžovú. 0
Mis värvi on kirss? Punane. Akú-f--bu m---e-eš-a? ---v--ú. A__ f____ m_ č_______ Č_______ A-ú f-r-u m- č-r-š-a- Č-r-e-ú- ------------------------------ Akú farbu má čerešňa? Červenú. 0
Mis värvi on taevas? Sinine. Ak- farb---- -bl---? Modr-. A__ f____ m_ o______ M_____ A-ú f-r-u m- o-l-h-? M-d-ú- --------------------------- Akú farbu má obloha? Modrú. 0
Mis värvi on rohi? Roheline. Akú -arb--m--t---a? ---enú. A__ f____ m_ t_____ Z______ A-ú f-r-u m- t-á-a- Z-l-n-. --------------------------- Akú farbu má tráva? Zelenú. 0
Mis värvi on muld? Pruun. Ak--f--b--m--z--?---e-ú. A__ f____ m_ z___ H_____ A-ú f-r-u m- z-m- H-e-ú- ------------------------ Akú farbu má zem? Hnedú. 0
Mis värvi on pilv? Hall. Ak--f-r---m- o----? -i--. A__ f____ m_ o_____ S____ A-ú f-r-u m- o-l-k- S-v-. ------------------------- Akú farbu má oblak? Sivú. 0
Mis värvi on rehvid? Mustad. A----arbu-majú-p--um-ti--- -i-r-u. A__ f____ m___ p__________ Č______ A-ú f-r-u m-j- p-e-m-t-k-? Č-e-n-. ---------------------------------- Akú farbu majú pneumatiky? Čiernu. 0

Naised ja mehed räägivad erinevalt

Me kõik teame, et naised ja mehed on erinevad. Kuid kas sa teadsid, et nad ka B456räägivad erinevalt? Mitmeid uuringuid on seda tõestanud. Naised kasutavad erinevaid kõnemustreid kui mehed. Nad väljendavad end tihtipeale kaudselt ja jahedalt. Mehed aga kasutavad tavaliselt selget ja selget keelt. Kuid erinevad on ka teemad, millest mehed ja naised räägivad. Mehed räägivad rohkem uudistest, majandusest või spordist. Naised eelistavad sotsiaalseid teemasid nagu pere või tervis. Mehed eelistavad rääkida faktidest. Naistele meeldib rääkida inimestest. Hämmastav on asjaolu, et naised B361 kasutada ‘nõrka’ keelt. See tähendab, et nad kõnelevad ettevaatlikumalt ja viisakamalt. Naistel on ka rohkem küsimusi. Küsimuste abil tahavad nad tõenäoliselt saavutada harmooniat ja vältida konflikte. Lisaks on naistel palju suurem tundeid kirjeldav sõnavara. Meeste vestlus on sageli omamoodi võistlus. Nende keel on selgelt provokatiivsem ja agressiivsem. Ja meeste päevas räägitavate sõnade arv on tunduvalt väiksem kui naistel. Mõned teadlased väidavad, et see on tingitud aju ehitusest. Kuna naiste ja meeste ajud on erinevad. See tähendab, et nende kõnekeskused on erineva ehitusega. Kuigi tõenäoliselt mõjutavad ka muud tegurid meie keelt. Teadlased ei ole pikka aega seda valdkonda uurinud. Siiski ei räägi naised ja mehed täiesti erinevaid keeli. Alati ei pea tekkima vääritimõistmisi. Edukaks suhtlemiseks on palju strateegiad. Neist lihtsaim on: Kuula paremini!
Kas sa teadsid?
Prantsuse keel kuulub romaani keelte hulka. See tähendab, et ta pärineb ladina keelest. Seega on see ka teiste romaani keeltega nagu hispaania või itaalia keel, sugulane. Prantsuse keelt räägitakse tänapäeval kõikidel kontinentidel. See on emakeeleks rohkem kui 110 miljonile inimesele. Kokku räägib umbes 220 miljonit inimest prantsuse keelt. Seega on prantsuse keel maailmakeel. Paljud rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad prantsuse keelt ametliku keelena. Varem oli prantsuse keel ka diplomaatiakeel. Tänapäeval on inglise keel selle rolli suures osas üle võtnud. Siiski on prantsuse keel veel üks tähtsamatest ühistest suhtluskeeltest. Ning rääkijate arv kasvab aasta-aastalt pidevalt! Seda põhjustab suur rahvaarvu tõus Aafrika ja Araabia riikides. Aga ka Kariibi mere saartel Lõunameres räägitakse prantsuse keelt. Kellele reisida meeldib, peaks tingimata prantsuse keelt õppima!