Vestmik

et Minevik 1   »   sk Minulý čas 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [osemdesiatjeden]

Minulý čas 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
kirjutama p--ať p____ p-s-ť ----- písať 0
Ta kirjutas kirja. Pí----lis-. P____ l____ P-s-l l-s-. ----------- Písal list. 0
Ja tema kirjutas kaardi. A------ís--a --hľa---c-. A o__ p_____ p__________ A o-a p-s-l- p-h-a-n-c-. ------------------------ A ona písala pohľadnicu. 0
lugema č-tať č____ č-t-ť ----- čítať 0
Ta luges ajakirja. Ćíta- č-s-p--. Ć____ č_______ Ć-t-l č-s-p-s- -------------- Ćítal časopis. 0
Ja ta luges raamatut. A-ona-č-ta---k--h-. A o__ č_____ k_____ A o-a č-t-l- k-i-u- ------------------- A ona čítala knihu. 0
võtma v-ia-,---b--ť v_____ z_____ v-i-ť- z-b-a- ------------- vziať, zobrať 0
Ta võttis sigareti. Vz-l si-c-g---t-. V___ s_ c________ V-a- s- c-g-r-t-. ----------------- Vzal si cigaretu. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. V-al--si -ú--- --k---d-. V____ s_ k____ č________ V-a-a s- k-s-k č-k-l-d-. ------------------------ Vzala si kúsok čokolády. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. On -----e-------al- o-a bola v--n-. O_ b__ n_______ a__ o__ b___ v_____ O- b-l n-v-r-ý- a-e o-a b-l- v-r-á- ----------------------------------- On bol neverný, ale ona bola verná. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. On bo---eniv-- -le--na ---- u-il-v--. O_ b__ l______ a__ o__ b___ u________ O- b-l l-n-v-, a-e o-a b-l- u-i-o-n-. ------------------------------------- On bol lenivý, ale ona bola usilovná. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. O--bol-------n-,--l------bo-a bo--tá. O_ b__ c________ a__ o__ b___ b______ O- b-l c-u-o-n-, a-e o-a b-l- b-h-t-. ------------------------------------- On bol chudobný, ale ona bola bohatá. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. Ne----p--ia------e-dlh-. N____ p_______ a__ d____ N-m-l p-n-a-e- a-e d-h-. ------------------------ Nemal peniaze, ale dlhy. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. Ne-a- šť-s--e, al- --olu. N____ š_______ a__ s_____ N-m-l š-a-t-e- a-e s-o-u- ------------------------- Nemal šťastie, ale smolu. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. N--a- úspe-h, a-e--e--p---. N____ ú______ a__ n________ N-m-l ú-p-c-, a-e n-ú-p-c-. --------------------------- Nemal úspech, ale neúspech. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. N-bo- spo--jn-,-a-e--------j--. N____ s________ a__ n__________ N-b-l s-o-o-n-, a-e n-s-o-o-n-. ------------------------------- Nebol spokojný, ale nespokojný. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. N-b-l-šť--tný, a-e-n---ast--. N____ š_______ a__ n_________ N-b-l š-a-t-ý- a-e n-š-a-t-ý- ----------------------------- Nebol šťastný, ale nešťastný. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. N--ol ----a--c-ý, a-e -e----ati---. N____ s__________ a__ n____________ N-b-l s-m-a-i-k-, a-e n-s-m-a-i-k-. ----------------------------------- Nebol sympatický, ale nesympatický. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + slovaki (1-100) MP3 slovaki (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...