Vestmik

et midagi pidama   »   sk niečo musieť

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [sedemdesiatdva]

niečo musieť

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
pidama musieť m_____ m-s-e- ------ musieť 0
Ma pean kirja ära saatma. M-sím o-o-l------t. M____ o______ l____ M-s-m o-o-l-ť l-s-. ------------------- Musím odoslať list. 0
Ma pean hotellile maksma. M-s-m--a---t-ť --te-. M____ z_______ h_____ M-s-m z-p-a-i- h-t-l- --------------------- Musím zaplatiť hotel. 0
Sa pead varakult tõusma. M-síš vst-- s-o-o. M____ v____ s_____ M-s-š v-t-ť s-o-o- ------------------ Musíš vstať skoro. 0
Sa pead palju töötama. Mu-íš ---a p-acova-. M____ v___ p________ M-s-š v-ľ- p-a-o-a-. -------------------- Musíš veľa pracovať. 0
Sa pead täpne olema. M--í--b-ť d-c---ľn-. M____ b__ d_________ M-s-š b-ť d-c-v-ľ-y- -------------------- Musíš byť dochvíľny. 0
Ta peab tankima. Mu-í -a-k--ať. M___ t________ M-s- t-n-o-a-. -------------- Musí tankovať. 0
Ta peab autot parandama. M-----p-avi--a---. M___ o______ a____ M-s- o-r-v-ť a-t-. ------------------ Musí opraviť auto. 0
Ta peab autot pesema. Mu---umyť-a-to. M___ u___ a____ M-s- u-y- a-t-. --------------- Musí umyť auto. 0
Ta peab sisseoste tegema. M----n-kupo--ť. M___ n_________ M-s- n-k-p-v-ť- --------------- Musí nakupovať. 0
Ta peab korterit puhastama. M-sí-vyč-s--ť --t. M___ v_______ b___ M-s- v-č-s-i- b-t- ------------------ Musí vyčistiť byt. 0
Ta peab pesu ära pesema. Musí-vypra- bie--ze-. M___ v_____ b________ M-s- v-p-a- b-e-i-e-. --------------------- Musí vyprať bielizeň. 0
Me peame kohe kooli minema. Musím---sť i-neď-----k-l-. M_____ í__ i____ d_ š_____ M-s-m- í-ť i-n-ď d- š-o-y- -------------------------- Musíme ísť ihneď do školy. 0
Me peame kohe tööle minema. Mus-me--sť-ihne-----p-á-e. M_____ í__ i____ d_ p_____ M-s-m- í-ť i-n-ď d- p-á-e- -------------------------- Musíme ísť ihneď do práce. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. M-síme-ís- i--e--- l--á--v-. M_____ í__ i____ k l________ M-s-m- í-ť i-n-ď k l-k-r-v-. ---------------------------- Musíme ísť ihneď k lekárovi. 0
Te peate bussi ootama. M----e ---k-- -a-auto---. M_____ p_____ n_ a_______ M-s-t- p-č-a- n- a-t-b-s- ------------------------- Musíte počkať na autobus. 0
Te peate rongi ootama. Mus-te--o-kať--a---a-. M_____ p_____ n_ v____ M-s-t- p-č-a- n- v-a-. ---------------------- Musíte počkať na vlak. 0
Te peate taksot ootama. Mu-ít--po--a- -a--ax-k. M_____ p_____ n_ t_____ M-s-t- p-č-a- n- t-x-k- ----------------------- Musíte počkať na taxík. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + slovaki (1-100) MP3 slovaki (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...