Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   sk Vedľajšie vety s či

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [deväťdesiattri]

Vedľajšie vety s či

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. Ne-i----či m- ľ---. N______ č_ m_ ľ____ N-v-e-, č- m- ľ-b-. ------------------- Neviem, či ma ľúbi. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. Nevi-m,-č--sa-vráti. N______ č_ s_ v_____ N-v-e-, č- s- v-á-i- -------------------- Neviem, či sa vráti. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. Ne--e-, -i-----a-ol-. N______ č_ m_ z______ N-v-e-, č- m- z-v-l-. --------------------- Neviem, či mi zavolá. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Či ma -ôb-c-ľúbi? Č_ m_ v____ ľ____ Č- m- v-b-c ľ-b-? ----------------- Či ma vôbec ľúbi? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? Či s----be- -r--i? Č_ s_ v____ v_____ Č- s- v-b-c v-á-i- ------------------ Či sa vôbec vráti? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? Či mi-v--e----vol-? Č_ m_ v____ z______ Č- m- v-b-c z-v-l-? ------------------- Či mi vôbec zavolá? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. P--am ------ na--ňa-m--l-. P____ s__ č_ n_ m__ m_____ P-t-m s-, č- n- m-a m-s-í- -------------------------- Pýtam sa, či na mňa myslí. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. P-t-m--a, -i-má-neja-ú dr-h-. P____ s__ č_ m_ n_____ d_____ P-t-m s-, č- m- n-j-k- d-u-ú- ----------------------------- Pýtam sa, či má nejakú druhú. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. Pýt-m sa--č- -lame. P____ s__ č_ k_____ P-t-m s-, č- k-a-e- ------------------- Pýtam sa, či klame. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? Č- -en na -ň- -y--í? Č_ l__ n_ m__ m_____ Č- l-n n- m-a m-s-í- -------------------- Či len na mňa myslí? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Č----- nem- -e-akú d---ú? Č_ l__ n___ n_____ d_____ Č- l-n n-m- n-j-k- d-u-ú- ------------------------- Či len nemá nejakú druhú? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? Č----- -ovo---p-av-u? Č_ l__ h_____ p______ Č- l-n h-v-r- p-a-d-? --------------------- Či len hovorí pravdu? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Poch-b-je----to-- -i -a m--sk-t--ne rád. P_________ o t___ č_ m_ m_ s_______ r___ P-c-y-u-e- o t-m- č- m- m- s-u-o-n- r-d- ---------------------------------------- Pochybujem o tom, či ma má skutočne rád. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. Poc-y-uj---o-t--- č-----na-í--. P_________ o t___ č_ m_ n______ P-c-y-u-e- o t-m- č- m- n-p-š-. ------------------------------- Pochybujem o tom, či mi napíše. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. P-c-ybujem o t-m---- s- so mn-u--ž--í. P_________ o t___ č_ s_ s_ m___ o_____ P-c-y-u-e- o t-m- č- s- s- m-o- o-e-í- -------------------------------------- Pochybujem o tom, či sa so mnou ožení. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? Ć---a -á -en nao--j -á-? Ć_ m_ m_ l__ n_____ r___ Ć- m- m- l-n n-o-a- r-d- ------------------------ Ći ma má len naozaj rád? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? Č- -i --- na---e? Č_ m_ l__ n______ Č- m- l-n n-p-š-? ----------------- Či mi len napíše? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? Či-sa le- s--m-----žení? Č_ s_ l__ s_ m___ o_____ Č- s- l-n s- m-o- o-e-í- ------------------------ Či sa len so mnou ožení? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + slovaki (1-100) MP3 slovaki (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...