Vestmik

et Minevik 3   »   sk Minulý čas 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [osemdesiattri]

Minulý čas 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
helistama te---o----ť t__________ t-l-f-n-v-ť ----------- telefonovať 0
Ma helistasin. T--ef-noval-s--. T__________ s___ T-l-f-n-v-l s-m- ---------------- Telefonoval som. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. C-lý -as--om--ele-on--al. C___ č__ s__ t___________ C-l- č-s s-m t-l-f-n-v-l- ------------------------- Celý čas som telefonoval. 0
küsima pý-ať--a p____ s_ p-t-ť s- -------- pýtať sa 0
Ma küsisin. O-ýta- --- -a. O_____ s__ s__ O-ý-a- s-m s-. -------------- Opýtal som sa. 0
Ma olen alati küsinud. Vž-y --m-s--pý---. V___ s__ s_ p_____ V-d- s-m s- p-t-l- ------------------ Vždy som sa pýtal. 0
jutustama ro--r---ť r________ r-z-r-v-ť --------- rozprávať 0
Ma jutustasin. Ro-pr-v-----m. R________ s___ R-z-r-v-l s-m- -------------- Rozprával som. 0
Ma jutustasin terve loo ära. Rozp-á-al ------lý-pr-b--. R________ s__ c___ p______ R-z-r-v-l s-m c-l- p-í-e-. -------------------------- Rozprával som celý príbeh. 0
õppima u-----a u___ s_ u-i- s- ------- učiť sa 0
Ma õppisin. Uč-l -o----. U___ s__ s__ U-i- s-m s-. ------------ Učil som sa. 0
Ma õppisin terve õhtu. U-----om-sa celý -----. U___ s__ s_ c___ v_____ U-i- s-m s- c-l- v-č-r- ----------------------- Učil som sa celý večer. 0
töötama p---o-ať p_______ p-a-o-a- -------- pracovať 0
Ma töötasin. Pracoval--om. P_______ s___ P-a-o-a- s-m- ------------- Pracoval som. 0
Ma töötasin terve päeva. Pr-c-val --m cel-----. P_______ s__ c___ d___ P-a-o-a- s-m c-l- d-ň- ---------------------- Pracoval som celý deň. 0
sööma j--ť j___ j-s- ---- jesť 0
Ma sõin. Jedo- s-m. J____ s___ J-d-l s-m- ---------- Jedol som. 0
Ma sõin kogu toidu ära. Zj------om-c-lé--edlo. Z_____ s__ c___ j_____ Z-e-o- s-m c-l- j-d-o- ---------------------- Zjedol som celé jedlo. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + slovaki (1-100) MP3 slovaki (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!