Vestmik

et Lennujaamas   »   sk Na letisku

35 [kolmkümmend viis]

Lennujaamas

Lennujaamas

35 [tridsaťpäť]

Na letisku

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Ma sooviksin lendu Ateenasse broneerida. Ch-el-----b---om ---e--ova--l-- do-Até-. C____ /__ b_ s__ r_________ l__ d_ A____ C-c-l /-a b- s-m r-z-r-o-a- l-t d- A-é-. ---------------------------------------- Chcel /-a by som rezervovať let do Atén. 0
Kas see on otselend? Je ----ri--y---t? J_ t_ p_____ l___ J- t- p-i-m- l-t- ----------------- Je to priamy let? 0
Palun üks aknakoht, mittesuitsetaja. Prosím s---iesto -ri okne- n-faj---r. P_____ s_ m_____ p__ o____ n_________ P-o-í- s- m-e-t- p-i o-n-, n-f-j-i-r- ------------------------------------- Prosím si miesto pri okne, nefajčiar. 0
Ma sooviksin oma broneeringu kinnitada. Chc-------by-so--p-tv--i--s-oju r---rvá-iu. C____ /__ b_ s__ p_______ s____ r__________ C-c-l /-a b- s-m p-t-r-i- s-o-u r-z-r-á-i-. ------------------------------------------- Chcel /-a by som potvrdiť svoju rezerváciu. 0
Ma sooviksin oma broneeringu tühistada. Ch-e--/---by -om-s-o---v-- ---j--r-ze-v-ciu. C____ /__ b_ s__ s________ s____ r__________ C-c-l /-a b- s-m s-o-n-v-ť s-o-u r-z-r-á-i-. -------------------------------------------- Chcel /-a by som stornovať svoju rezerváciu. 0
Ma sooviksin oma broneeringut muuta. Ch--- /-- -y-som pr-s--úť--v--- -e-ervác-u. C____ /__ b_ s__ p_______ s____ r__________ C-c-l /-a b- s-m p-e-u-ú- s-o-u r-z-r-á-i-. ------------------------------------------- Chcel /-a by som presunúť svoju rezerváciu. 0
Millal läheb järgmine lennuk Rooma? Kedy-letí--alšie ---t--l- -o--í-a? K___ l___ ď_____ l_______ d_ R____ K-d- l-t- ď-l-i- l-e-a-l- d- R-m-? ---------------------------------- Kedy letí ďalšie lietadlo do Ríma? 0
Kas kaks kohta on veel vabad? Sú e-te ----m-----------? S_ e___ d__ m_____ v_____ S- e-t- d-e m-e-t- v-ľ-é- ------------------------- Sú ešte dve miesta voľné? 0
Ei, meil on veel ainult üks koht vaba. Ni----á-e ----e---ed---vo-né -i--to. N___ m___ u_ l__ j____ v____ m______ N-e- m-m- u- l-n j-d-o v-ľ-é m-e-t-. ------------------------------------ Nie, máme už len jedno voľné miesto. 0
Millal me maandume? K-dy--r-stan---? K___ p__________ K-d- p-i-t-n-m-? ---------------- Kedy pristaneme? 0
Millal me saabume? Kedy--am --d-me? K___ t__ b______ K-d- t-m b-d-m-? ---------------- Kedy tam budeme? 0
Millal sõidab buss kesklinna? K--y-i---au--bu---- cent-a? K___ i__ a______ d_ c______ K-d- i-e a-t-b-s d- c-n-r-? --------------------------- Kedy ide autobus do centra? 0
Kas see on teie kohver? J- ---váš -uf--? J_ t_ v__ k_____ J- t- v-š k-f-r- ---------------- Je to váš kufor? 0
Kas see on teie kott? Je-t--v-š---aška? J_ t_ v___ t_____ J- t- v-š- t-š-a- ----------------- Je to vaša taška? 0
Kas see on teie pagas? J--to v-š---a---i-a? J_ t_ v___ b________ J- t- v-š- b-t-ž-n-? -------------------- Je to vaša batožina? 0
Kui palju pagasit võin kaasa võtta? K-ľk----t-žin- ---m--e- vzi-ť -----bo-? K____ b_______ s_ m____ v____ z_ s_____ K-ľ-o b-t-ž-n- s- m-ž-m v-i-ť z- s-b-u- --------------------------------------- Koľko batožiny si môžem vziať zo sebou? 0
Kakskümmend kilo. D-a-sa--kíl. D______ k___ D-a-s-ť k-l- ------------ Dvadsať kíl. 0
Mis, ainult kakskümmend kilo? Č---- l-- dva-sa----l? Č____ l__ d______ k___ Č-ž-, l-n d-a-s-ť k-l- ---------------------- Čože, len dvadsať kíl? 0

Õppimine muudab aju

Neile, kes teevad tihti trenni, vormivad oma keha. Aga väidetavalt on sama võimalik teha ka oma ajuga. See tähendab, et keele õppimiseks on vaja rohkem kui ainult annet. Sama oluline on regulaarne harjutamine. Sest harjutamine võib aju ehitusele positiivselt mõjutada. Muidugi eriline keeleanne tavaliselt päritav. Sellest hoolimata võib intensiivne keele kasutamine muuta teatud ajustruktuure. Kõnekeskuse maht suureneb. Samuti muutub palju harjutavate inimeste närvirakkude hulk. Pikka aega usuti, et aju on muutmatu. Usuti, et mida me lapsena ei õpi, seda ei õpi me kunagi. Aju uurivad teadlased aga on tulnud täiesti teistsugusele järeldusele. Nad suutsid tõestada, et meie aju on vilgas elu lõpuni. Võiks öelda, et see toimib nagu lihas. Seetõttu jätkab aju kasvamist kuni vanaduseni. Ajus töödeldakse igat sisendit. Aga kui aju treenitakse, töötleb see sisendeid palju paremini. See tähendab, et aju töötab kiiremini ja tõhusamalt. See põhimõte kehtib nii noortele kui vanadele inimestele võrdselt. Kuid aju treenimiseks pole ilmtingimata vaja õppida. Väga hästi mõjub ka lugemine. Keerukas kirjandus arendab eriti meie kõnekeskust. See tähendab, et meie sõnavara laieneb. Lisaks paraneb meie keeletunnetus. Huvitav on asjaolu, et keelt ei töötle vaid kõnekeskus. Piirkond, mis tegeleb motoorsete oskustega, tegeleb samuti uue teabe töötlemisega. Seetõttu on oluline stimuleerida kogu aju nii tihti kui võimalik. Niisiis: Kasuta nii oma keha KUI KA aju!
Kas sa teadsid?
Portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on lähedalt suguluses hispaania ja katalaani keelega. See arenes rooma sõdurite räägitud vulgaarladina keelest. Euroopa portugali keel on emakeeleks umbes 10 miljonile inimesele. See on aga ka üks tähtsamaid maailmakeeli... See ulatub Portugali kui koloniaalvõimu minevikku. 15. ja 16. sajandil viis meresõitjaterahvus oma keele teistele mandritele. Veel tänagi räägitakse mõnes Aafrika ja Aasia osas portugali keelt. Nende riikide keeled lähtuvad enamasti tugevasti euroopa eeskujust. Brasiilias on see teistmoodi. Seal räägitaval keelel on nii mõnigi eripära ning see kehtib eraldi variandina. Siiski saavad portugallased ja brasiillased tavaliselt teineteisest hästi aru. Üle maailma räägib portugali keelt kokku üle 240 miljoni inimese. Lisaks on olemas 20 kreoolkeelt, mis portugali keelel baseeruvad. Portugali keel kuulub tänapäeval maailmakeelte hulka.