Vestmik

et Sisseostud   »   sk Nakupovanie

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [päťdesiatštyri]

Nakupovanie

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Ch--l -y---m --piť--arč-k. C____ b_ s__ k____ d______ C-c-l b- s-m k-p-ť d-r-e-. -------------------------- Chcel by som kúpiť darček. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. A----ič-prí-i---rah-. A__ n__ p_____ d_____ A-e n-č p-í-i- d-a-é- --------------------- Ale nič príliš drahé. 0
Võib-olla käekott? Mo--o-kab-l-u? M____ k_______ M-ž-o k-b-l-u- -------------- Možno kabelku? 0
Millist värvi te soovite? A-ú far-- -- s-e c-celi? A__ f____ b_ s__ c______ A-ú f-r-u b- s-e c-c-l-? ------------------------ Akú farbu by ste chceli? 0
Musta, pruuni või valget? Č-e-nu-----dú,-a-e-o b-el-? Č______ h_____ a____ b_____ Č-e-n-, h-e-ú- a-e-o b-e-u- --------------------------- Čiernu, hnedú, alebo bielu? 0
Suurt või väikest? V--kú-al-b- -a-ú? V____ a____ m____ V-ľ-ú a-e-o m-l-? ----------------- Veľkú alebo malú? 0
Tohin ma seda korra vaadata? M-že--s-----ri-ť -a t-to? M____ s_ p______ n_ t____ M-ž-m s- p-z-i-ť n- t-t-? ------------------------- Môžem sa pozrieť na túto? 0
Kas see on nahast? Je-z--o--? J_ z k____ J- z k-ž-? ---------- Je z kože? 0
Või on ta kunstmaterjalist? A--bo--e z ---l-- --oty? A____ j_ z u_____ h_____ A-e-o j- z u-e-e- h-o-y- ------------------------ Alebo je z umelej hmoty? 0
Nahast loomulikult. S-mo---jm- z kož-. S_________ z k____ S-m-z-e-m- z k-ž-. ------------------ Samozrejme z kože. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. To--- o-z-l-š- do-----val--a. T_ j_ o_______ d____ k_______ T- j- o-z-l-š- d-b-á k-a-i-a- ----------------------------- To je obzvlášť dobrá kvalita. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. K--el-- j- -k-t--ne --n--o vý--dná. K______ j_ s_______ c_____ v_______ K-b-l-a j- s-u-o-n- c-n-v- v-h-d-á- ----------------------------------- Kabelka je skutočne cenovo výhodná. 0
See meeldib mulle. To-sa--i páči. T_ s_ m_ p____ T- s- m- p-č-. -------------- To sa mi páči. 0
Ma võtan selle. V--me- j-. V_____ j__ V-z-e- j-. ---------- Vezmem ju. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Mô--m--- e--n-u--n--vym-niť? M____ j_ e_________ v_______ M-ž-m j- e-e-t-á-n- v-m-n-ť- ---------------------------- Môžem ju eventuálne vymeniť? 0
Loomulikult. Samo--e---. S__________ S-m-z-e-m-. ----------- Samozrejme. 0
Me pakime ta kingina ära. Za-al--e-j- -k- --r-e-. Z_______ j_ a__ d______ Z-b-l-m- j- a-o d-r-e-. ----------------------- Zabalíme ju ako darček. 0
Kassa on sealpool. Tamto -e -ok-a--a. T____ j_ p________ T-m-o j- p-k-a-ň-. ------------------ Tamto je pokladňa. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + slovaki (1-100) MP3 slovaki (1-100)
Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...