Vestmik

et Suurpuhastus   »   ca Fer neteja

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [divuit]

Fer neteja

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Täna on laupäev. Avu--é- d----b-e. A___ é_ d________ A-u- é- d-s-a-t-. ----------------- Avui és dissabte. 0
Täna on meil aega. Av----en----e--s. A___ t____ t_____ A-u- t-n-m t-m-s- ----------------- Avui tenim temps. 0
Täna koristame me korterit. A----n--e-em --a-art-me--. A___ n______ l____________ A-u- n-t-g-m l-a-a-t-m-n-. -------------------------- Avui netegem l’apartament. 0
Ma puhastan vannituba. J- n--e-o--- c-m-ra--e-ba-y. J_ n_____ l_ c_____ d_ b____ J- n-t-j- l- c-m-r- d- b-n-. ---------------------------- Jo netejo la cambra de bany. 0
Mu mees peseb autot. E--m----a-it -e-ta--l--otxe. E_ m__ m____ r____ e_ c_____ E- m-u m-r-t r-n-a e- c-t-e- ---------------------------- El meu marit renta el cotxe. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. E-- -en---et-ge------bic-cle--s. E__ n___ n______ l__ b__________ E-s n-n- n-t-g-n l-s b-c-c-e-e-. -------------------------------- Els nens netegen les bicicletes. 0
Vanaema kastab lilli. L’à--- r--a l-s -l--s. L_____ r___ l__ f_____ L-à-i- r-g- l-s f-o-s- ---------------------- L’àvia rega les flors. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. E-s-n-ns---d-nen-l’h----a-i---e----en-. E__ n___ o______ l__________ d___ n____ E-s n-n- o-d-n-n l-h-b-t-c-ó d-l- n-n-. --------------------------------------- Els nens ordenen l’habitació dels nens. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. E--meu--a-i----------l s-u--s-r-pt-r-. E_ m__ m____ o_____ e_ s__ e__________ E- m-u m-r-t o-d-n- e- s-u e-c-i-t-r-. -------------------------------------- El meu marit ordena el seu escriptori. 0
Mina panen riided pesumasinasse. (-o--p--o la r-ba - ---------o--. (___ p___ l_ r___ a l_ r_________ (-o- p-s- l- r-b- a l- r-n-a-o-a- --------------------------------- (Jo) poso la roba a la rentadora. 0
Ma riputan pesu üles. (J----st------ r--a. (___ e_____ l_ r____ (-o- e-t-n- l- r-b-. -------------------- (Jo) estenc la roba. 0
Ma triigin pesu. (J-)--l--x- -a---ba. (___ p_____ l_ r____ (-o- p-a-x- l- r-b-. -------------------- (Jo) planxo la roba. 0
Aknad on mustad. L-s--in-s--es--s-----r--es. L__ f________ e____ b______ L-s f-n-s-r-s e-t-n b-u-e-. --------------------------- Les finestres estan brutes. 0
Põrand on must. El-terr- est- b--t. E_ t____ e___ b____ E- t-r-a e-t- b-u-. ------------------- El terra està brut. 0
Nõud on mustad. La -a--ell--é---ru--. L_ v_______ é_ b_____ L- v-i-e-l- é- b-u-a- --------------------- La vaixella és bruta. 0
Kes aknad ära peseb? Qu---e-e-a --s --n-s-r--? Q__ n_____ l__ f_________ Q-i n-t-j- l-s f-n-s-r-s- ------------------------- Qui neteja les finestres? 0
Kes võtab tolmu? Q-i -ass---’a---r----a? Q__ p____ l____________ Q-i p-s-a l-a-p-r-d-r-? ----------------------- Qui passa l’aspiradora? 0
Kes peseb nõud? Qu---enta la va----la? Q__ r____ l_ v________ Q-i r-n-a l- v-i-e-l-? ---------------------- Qui renta la vaixella? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + katalaani (1-100) MP3 katalaani (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!