Vestmik

et Diskoteegis   »   ca A la discoteca

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [quaranta-sis]

A la discoteca

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? És -liu-- --u--t -e-e--? É_ l_____ a_____ s______ É- l-i-r- a-u-s- s-i-n-? ------------------------ És lliure aquest seient? 0
Kas ma võin teiega istuda? Pu- -e-r--a- --u c---a-? P__ s____ a_ t__ c______ P-c s-u-e a- t-u c-s-a-? ------------------------ Puc seure al teu costat? 0
Meeleldi. Be- -----. B__ s_____ B-n s-g-r- ---------- Ben segur. 0
Kuidas teile muusika meeldib? Com ---b------úsi--? C__ t____ l_ m______ C-m t-o-a l- m-s-c-? -------------------- Com troba la música? 0
Veidi valju. Una-m--- ---s-----t-. U__ m___ m____ f_____ U-a m-c- m-s-a f-r-a- --------------------- Una mica massa forta. 0
Kuid bänd mängib päris hästi. A----é---a b-n-- to-- --lt b-. A__ b__ l_ b____ t___ m___ b__ A-a b-, l- b-n-a t-c- m-l- b-. ------------------------------ Ara bé, la banda toca molt bé. 0
Kas te käite tihti siin? V- sov--- aq-- vos-è? V_ s_____ a___ v_____ V- s-v-n- a-u- v-s-è- --------------------- Ve sovint aquí vostè? 0
Ei, see on esimene kord. N-,-és -a----me-a-v-gad-. N__ é_ l_ p______ v______ N-, é- l- p-i-e-a v-g-d-. ------------------------- No, és la primera vegada. 0
Ma ei ole kunagi siin käinud. E---r- no-hi-h---a ---gu-. E_____ n_ h_ h____ v______ E-c-r- n- h- h-v-a v-n-u-. -------------------------- Encara no hi havia vingut. 0
Kas te tantsite? V-- -alla-? V__ b______ V-l b-l-a-? ----------- Vol ballar? 0
Hiljem võib-olla. M-s-ta--, ------. M__ t____ p______ M-s t-r-, p-t-e-. ----------------- Més tard, potser. 0
Ma ei oska eriti hästi tantsida. No-sé-b--la- -a-re -é. N_ s_ b_____ g____ b__ N- s- b-l-a- g-i-e b-. ---------------------- No sé ballar gaire bé. 0
See on väga lihtne. És mol- fà---. É_ m___ f_____ É- m-l- f-c-l- -------------- És molt fàcil. 0
Ma näitan teile. Li-pu- ------a-. L_ p__ e________ L- p-c e-s-n-a-. ---------------- Li puc ensenyar. 0
Ei, parem mõni teine kord. N---m----r-u-a-a-t-a--i-. N__ m_____ u__ a____ d___ N-, m-l-o- u-a a-t-a d-a- ------------------------- No, millor una altra dia. 0
Ootate te kedagi? Està--s----nt-alg-? E___ e_______ a____ E-t- e-p-r-n- a-g-? ------------------- Està esperant algú? 0
Jah, oma poiss-sõpra. S-- e- --- --i- /-xi-ot. S__ e_ m__ a___ / x_____ S-, e- m-u a-i- / x-c-t- ------------------------ Sí, el meu amic / xicot. 0
Sealt tagant ta tulebki! Ja-----r-ib- d’allà----fo--! J_ h_ a_____ d_____ a_ f____ J- h- a-r-b- d-a-l- a- f-n-! ---------------------------- Ja hi arriba d’allà al fons! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + katalaani (1-100) MP3 katalaani (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!