Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   ca argumentar alguna cosa 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [setanta-set]

argumentar alguna cosa 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? P-r -uè n- m-----el -a-tí-? P__ q__ n_ m____ e_ p______ P-r q-è n- m-n-a e- p-s-í-? --------------------------- Per què no menja el pastís? 0
Ma pean alla võtma. Ha-g-d- per--e ---. H___ d_ p_____ p___ H-i- d- p-r-r- p-s- ------------------- Haig de perdre pes. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. (-o) -o --n----e-què--- de perdre pe-. (___ n_ m____ p_____ h_ d_ p_____ p___ (-o- n- m-n-o p-r-u- h- d- p-r-r- p-s- -------------------------------------- (Jo) no menjo perquè he de perdre pes. 0
Miks te õlut ei joo? Pe----è ---es--eu-l---e-v--a? P__ q__ n_ e_ b__ l_ c_______ P-r q-è n- e- b-u l- c-r-e-a- ----------------------------- Per què no es beu la cervesa? 0
Ma pean veel sõitma. E--a-a-ha-- d--------r. E_____ h___ d_ c_______ E-c-r- h-i- d- c-n-u-r- ----------------------- Encara haig de conduir. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. Jo ---b-c-p-r-uè---cara--aig-de ---du--. J_ n_ b__ p_____ e_____ h___ d_ c_______ J- n- b-c p-r-u- e-c-r- h-i- d- c-n-u-r- ---------------------------------------- Jo no bec perquè encara haig de conduir. 0
Miks sa kohvi ei joo? P---q---n-----b--s el --f-? P__ q__ n_ e_ b___ e_ c____ P-r q-è n- e- b-u- e- c-f-? --------------------------- Per què no et beus el cafè? 0
See on külm. Es-à-fr--. E___ f____ E-t- f-e-. ---------- Està fred. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Jo------’l-b-- p---uè-es-à fr-d. J_ n_ m___ b__ p_____ e___ f____ J- n- m-’- b-c p-r-u- e-t- f-e-. -------------------------------- Jo no me’l bec perquè està fred. 0
Miks sa teed ei joo? P-- -u- no-------- -l--e? P__ q__ n_ e_ b___ e_ t__ P-r q-è n- e- b-u- e- t-? ------------------------- Per què no et beus el te? 0
Mul ei ole suhkrut. N---i-- -ucre. N_ t___ s_____ N- t-n- s-c-e- -------------- No tinc sucre. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. N- ---l---c -erq-è n---in---uc--. N_ m___ b__ p_____ n_ t___ s_____ N- m-’- b-c p-r-u- n- t-n- s-c-e- --------------------------------- No me’l bec perquè no tinc sucre. 0
Miks te suppi ei söö? P-r qu- n- e- ------la-s---? P__ q__ n_ e_ m____ l_ s____ P-r q-è n- e- m-n-a l- s-p-? ---------------------------- Per què no es menja la sopa? 0
Ma ei tellinud seda. No ---e--ema--da. N_ l___ d________ N- l-h- d-m-n-d-. ----------------- No l’he demanada. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. No-m- -- --n-o------è -o l--- -e---a--. N_ m_ l_ m____ p_____ n_ l___ d________ N- m- l- m-n-o p-r-u- n- l-h- d-m-n-d-. --------------------------------------- No me la menjo perquè no l’he demanada. 0
Miks te liha ei söö? Per què-no men-- -a-c-rn? P__ q__ n_ m____ l_ c____ P-r q-è n- m-n-a l- c-r-? ------------------------- Per què no menja la carn? 0
Ma olen taimetoitlane. S----ege-arià. S__ v_________ S-c v-g-t-r-à- -------------- Sóc vegetarià. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. N- -a -enjo-----uè s-c--e-eta-i-. N_ l_ m____ p_____ s__ v_________ N- l- m-n-o p-r-u- s-c v-g-t-r-à- --------------------------------- No la menjo perquè sóc vegetarià. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + katalaani (1-100) MP3 katalaani (1-100)
Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...