Vestmik

et midagi pidama   »   ca haver de fer alguna cosa

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [setanta-dos]

haver de fer alguna cosa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
pidama h---r-de h____ d_ h-v-r d- -------- haver de 0
Ma pean kirja ära saatma. H-i--d’-----r-u-a ---ta. H___ d_______ u__ c_____ H-i- d-e-v-a- u-a c-r-a- ------------------------ Haig d’enviar una carta. 0
Ma pean hotellile maksma. Haig--- --------h----. H___ d_ p____ l_______ H-i- d- p-g-r l-h-t-l- ---------------------- Haig de pagar l’hotel. 0
Sa pead varakult tõusma. T’h-- d- ---va- --ho--. T____ d_ l_____ d______ T-h-s d- l-e-a- d-h-r-. ----------------------- T’has de llevar d’hora. 0
Sa pead palju töötama. H-- -- ---bal-ar m---. H__ d_ t________ m____ H-s d- t-e-a-l-r m-l-. ---------------------- Has de treballar molt. 0
Sa pead täpne olema. H---d’a-ri--r - te--s. H__ d________ a t_____ H-s d-a-r-b-r a t-m-s- ---------------------- Has d’arribar a temps. 0
Ta peab tankima. (-----h- d- pos-r -enzi--. (____ h_ d_ p____ b_______ (-l-) h- d- p-s-r b-n-i-a- -------------------------- (Ell) ha de posar benzina. 0
Ta peab autot parandama. (El-)-ha--e rep-rar-el cotxe. (____ h_ d_ r______ e_ c_____ (-l-) h- d- r-p-r-r e- c-t-e- ----------------------------- (Ell) ha de reparar el cotxe. 0
Ta peab autot pesema. (E-l---a-de re-tar -- -ot-e. (____ h_ d_ r_____ e_ c_____ (-l-) h- d- r-n-a- e- c-t-e- ---------------------------- (Ell) ha de rentar el cotxe. 0
Ta peab sisseoste tegema. (El------ de-fe----m-re-. (_____ h_ d_ f__ c_______ (-l-a- h- d- f-r c-m-r-s- ------------------------- (Ella) ha de fer compres. 0
Ta peab korterit puhastama. (-lla) ----- ---e-a- l’apartam---. (_____ h_ d_ n______ l____________ (-l-a- h- d- n-t-j-r l-a-a-t-m-n-. ---------------------------------- (Ella) ha de netejar l’apartament. 0
Ta peab pesu ära pesema. (E---- -a de-ren-a-------ba. (_____ h_ d_ r_____ l_ r____ (-l-a- h- d- r-n-a- l- r-b-. ---------------------------- (Ella) ha de rentar la roba. 0
Me peame kohe kooli minema. He- d’a-a- d- s---i---- l-e-c--a. H__ d_____ d_ s______ a l________ H-m d-a-a- d- s-g-i-a a l-e-c-l-. --------------------------------- Hem d’anar de seguida a l’escola. 0
Me peame kohe tööle minema. He--d---ar de-s-g-i-- a-t-e----a-. H__ d_____ d_ s______ a t_________ H-m d-a-a- d- s-g-i-a a t-e-a-l-r- ---------------------------------- Hem d’anar de seguida a treballar. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. H-m--’an-r-d-----u--a a--metg-. H__ d_____ d_ s______ a_ m_____ H-m d-a-a- d- s-g-i-a a- m-t-e- ------------------------------- Hem d’anar de seguida al metge. 0
Te peate bussi ootama. Heu d-e-pe-----’-utobús. H__ d________ l_________ H-u d-e-p-r-r l-a-t-b-s- ------------------------ Heu d’esperar l’autobús. 0
Te peate rongi ootama. H-u-d’-s-er----l tr--. H__ d________ e_ t____ H-u d-e-p-r-r e- t-e-. ---------------------- Heu d’esperar el tren. 0
Te peate taksot ootama. Heu---e-p-rar -- ----. H__ d________ e_ t____ H-u d-e-p-r-r e- t-x-. ---------------------- Heu d’esperar el taxi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + katalaani (1-100) MP3 katalaani (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...