Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   ca Pronoms possessius 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [seixanta-set]

Pronoms possessius 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
prillid l-- ulle-es l__ u______ l-s u-l-r-s ----------- les ulleres 0
Ta unustas oma prillid. (E-l- ha-o--id-t -e- sev-- ulle---. (____ h_ o______ l__ s____ u_______ (-l-) h- o-l-d-t l-s s-v-s u-l-r-s- ----------------------------------- (Ell) ha oblidat les seves ulleres. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? O--ha ---at -e--se-es u-le--s? O_ h_ p____ l__ s____ u_______ O- h- p-s-t l-s s-v-s u-l-r-s- ------------------------------ On ha posat les seves ulleres? 0
kell el--e-lot-e e_ r_______ e- r-l-o-g- ----------- el rellotge 0
Ta kell on katki. El -e- r--lot-- -s-à es-----a-. E_ s__ r_______ e___ e_________ E- s-u r-l-o-g- e-t- e-p-t-l-t- ------------------------------- El seu rellotge està espatllat. 0
Kell ripub seinal. E- rel-ot---e-t-----an-a- --la----e-. E_ r_______ e___ e_______ a l_ p_____ E- r-l-o-g- e-t- e-g-n-a- a l- p-r-t- ------------------------------------- El rellotge està enganxat a la paret. 0
pass e- -----p-rt e_ p________ e- p-s-a-o-t ------------ el passaport 0
Ta kaotas enda passi. (El-) ha p--d-t e- seu p-ss-p-r-. (____ h_ p_____ e_ s__ p_________ (-l-) h- p-r-u- e- s-u p-s-a-o-t- --------------------------------- (Ell) ha perdut el seu passaport. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? O- és-e- --- -----por-? O_ é_ e_ s__ p_________ O- é- e- s-u p-s-a-o-t- ----------------------- On és el seu passaport? 0
nad – nende ell----e---s - -l-s-u e___ / e____ – e_ s__ e-l- / e-l-s – e- s-u --------------------- ells / elles – el seu 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. Els---ns no -od-n tr--a- e-s s-us pa-es. E__ n___ n_ p____ t_____ e__ s___ p_____ E-s n-n- n- p-d-n t-o-a- e-s s-u- p-r-s- ---------------------------------------- Els nens no poden trobar els seus pares. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! Pe---------------ls--eus p--es! P___ j_ a______ e__ s___ p_____ P-r- j- a-r-b-n e-s s-u- p-r-s- ------------------------------- Però ja arriben els seus pares! 0
Teie – teie vos-- –-e- s-u v____ – e_ s__ v-s-è – e- s-u -------------- vostè – el seu 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Co- -a----- e- s---viat-e- --ny-------e-? C__ v_ a___ e_ s__ v______ s_____ M______ C-m v- a-a- e- s-u v-a-g-, s-n-o- M-l-e-? ----------------------------------------- Com va anar el seu viatge, senyor Müller? 0
Kus on teie naine, härra Müller? O--és -a --va --n-,-s----r -üll--? O_ é_ l_ s___ d____ s_____ M______ O- é- l- s-v- d-n-, s-n-o- M-l-e-? ---------------------------------- On és la seva dona, senyor Müller? 0
Teie – teie vostè-–-el s-u v____ – e_ s__ v-s-è – e- s-u -------------- vostè – el seu 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? C-m----ana- el s-u-via-g----en-ora S----d-? C__ v_ a___ e_ s__ v______ s______ S_______ C-m v- a-a- e- s-u v-a-g-, s-n-o-a S-h-i-t- ------------------------------------------- Com va anar el seu viatge, senyora Schmidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? O- és------u m-r-t,-------- -c-m--t? O_ é_ e_ s__ m_____ s______ S_______ O- é- e- s-u m-r-t- s-n-o-a S-h-i-t- ------------------------------------ On és el seu marit, senyora Schmidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + katalaani (1-100) MP3 katalaani (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!