Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   ca Subordinades amb si

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [noranta-tres]

Subordinades amb si

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. N- s- si-m’e-t-ma. N_ s_ s_ m________ N- s- s- m-e-t-m-. ------------------ No sé si m’estima. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. N---- s--t-r----. N_ s_ s_ t_______ N- s- s- t-r-a-à- ----------------- No sé si tornarà. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. N- sé----em tru-arà. N_ s_ s_ e_ t_______ N- s- s- e- t-u-a-à- -------------------- No sé si em trucarà. 0
Kas ta tõesti armastab mind? S---’--t-m-?-N---o s-. S_ m________ N_ h_ s__ S- m-e-t-m-? N- h- s-. ---------------------- Si m’estima? No ho sé. 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? Si to-nar-- N--h--s-. S_ t_______ N_ h_ s__ S- t-r-a-à- N- h- s-. --------------------- Si tornarà? No ho sé. 0
Kas ta tõesti helistab mulle? Si ----ruc-rà--No ho-sé. S_ e_ t_______ N_ h_ s__ S- e- t-u-a-à- N- h- s-. ------------------------ Si em trucarà? No ho sé. 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. Em preg--t--si-p---a ---mi. E_ p_______ s_ p____ e_ m__ E- p-e-u-t- s- p-n-a e- m-. --------------------------- Em pregunto si pensa en mi. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Em--r-gu--- si-e- té -n- al--a. E_ p_______ s_ e_ t_ u__ a_____ E- p-e-u-t- s- e- t- u-a a-t-a- ------------------------------- Em pregunto si en té una altra. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. E-----gun-o ---me--eix. E_ p_______ s_ m_______ E- p-e-u-t- s- m-n-e-x- ----------------------- Em pregunto si menteix. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? N---é s- pe-s-------. N_ s_ s_ p____ e_ m__ N- s- s- p-n-a e- m-. --------------------- No sé si pensa en mi. 0
Kas tal on tõesti keegi teine? No sé ----n t- --a al-r-. N_ s_ s_ e_ t_ u__ a_____ N- s- s- e- t- u-a a-t-a- ------------------------- No sé si en té una altra. 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? No -é si-di- la v-r--a-. N_ s_ s_ d__ l_ v_______ N- s- s- d-u l- v-r-t-t- ------------------------ No sé si diu la veritat. 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. D--to--ue-r-al---t-l- --radi. D____ q__ r_______ l_ a______ D-b-o q-e r-a-m-n- l- a-r-d-. ----------------------------- Dubto que realment li agradi. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. Du-t----e--’-scr-g--. D____ q__ m__________ D-b-o q-e m-e-c-i-u-. --------------------- Dubto que m’escrigui. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. Dub-o ------ ---i--mb m-. D____ q__ e_ c___ a__ m__ D-b-o q-e e- c-s- a-b m-. ------------------------- Dubto que es casi amb mi. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? Si l--a----o?--o-h---é. S_ l_ a______ N_ h_ s__ S- l- a-r-d-? N- h- s-. ----------------------- Si li agrado? No ho sé. 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? S- -’-s--iur-?-N--h- --. S_ m__________ N_ h_ s__ S- m-e-c-i-r-? N- h- s-. ------------------------ Si m’escriurà? No ho sé. 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? Si -- casa-- amb-m-? N- h- --. S_ e_ c_____ a__ m__ N_ h_ s__ S- e- c-s-r- a-b m-? N- h- s-. ------------------------------ Si es casarà amb mi? No ho sé. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + katalaani (1-100) MP3 katalaani (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...