Vestmik

et Tuttavaks saama   »   ca Fer coneixença

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [tres]

Fer coneixença

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Tere! H--a! H____ H-l-! ----- Hola! 0
Tere päevast! B-n--i-! B__ d___ B-n d-a- -------- Bon dia! 0
Kuidas läheb? C-- va? C__ v__ C-m v-? ------- Com va? 0
Tulete te Euroopast? Q-e-és ---ur--a-vos--? Q__ é_ d_______ v_____ Q-e é- d-E-r-p- v-s-è- ---------------------- Que és d’Europa vostè? 0
Tulete te Ameerikast? Qu--é- --Amè-i-a v-s-è? Q__ é_ d________ v_____ Q-e é- d-A-è-i-a v-s-è- ----------------------- Que és d’Amèrica vostè? 0
Tulete te Aasiast? Que ---d’-s-a v--tè? Q__ é_ d_____ v_____ Q-e é- d-À-i- v-s-è- -------------------- Que és d’Àsia vostè? 0
Millises hotellis te peatute? En quin ------s’al-ot-----stè? E_ q___ h____ s________ v_____ E- q-i- h-t-l s-a-l-t-a v-s-è- ------------------------------ En quin hotel s’allotja vostè? 0
Kui kaua te siin juba olete? Quant fa-q-e és -qu-? Q____ f_ q__ é_ a____ Q-a-t f- q-e é- a-u-? --------------------- Quant fa que és aquí? 0
Kui kauaks te jääte? F--s q--n e--q-ed-rà? F___ q___ e_ q_______ F-n- q-a- e- q-e-a-à- --------------------- Fins quan es quedarà? 0
Kas teile meeldib siin? Li -grad---- s--a es--d- aquí? L_ a_____ l_ s___ e_____ a____ L- a-r-d- l- s-v- e-t-d- a-u-? ------------------------------ Li agrada la seva estada aquí? 0
Olete te siin puhkusel? Qu--f--v-c--ces-a---? Q__ f_ v_______ a____ Q-e f- v-c-n-e- a-u-? --------------------- Que fa vacances aquí? 0
Külastage mind kunagi! V--i--’m! V________ V-s-t-’-! --------- Visiti’m! 0
Siin on minu aadress. A---s----- ----e-a a--eça. A______ é_ l_ m___ a______ A-u-s-a é- l- m-v- a-r-ç-. -------------------------- Aquesta és la meva adreça. 0
Kas näeme homme? E-s ve-em -emà? E__ v____ d____ E-s v-i-m d-m-? --------------- Ens veiem demà? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. E- sap-gr-u, --r- ja-t----ocu--c-o-s. E_ s__ g____ p___ j_ t___ o__________ E- s-p g-e-, p-r- j- t-n- o-u-a-i-n-. ------------------------------------- Em sap greu, però ja tinc ocupacions. 0
Hüvasti! A-é-! A____ A-é-! ----- Adéu! 0
Nägemiseni! A-r-v--r-! A r_______ A r-v-u-e- ---------- A reveure! 0
Varsti näeme! Fi-- av-at! F___ a_____ F-n- a-i-t- ----------- Fins aviat! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + katalaani (1-100) MP3 katalaani (1-100)
Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!