Vestmik

et Minevik 1   »   ca Passat 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [vuitanta-u]

Passat 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
kirjutama es-r--re e_______ e-c-i-r- -------- escriure 0
Ta kirjutas kirja. E-l--a es----re -na-----a. E__ v_ e_______ u__ c_____ E-l v- e-c-i-r- u-a c-r-a- -------------------------- Ell va escriure una carta. 0
Ja tema kirjutas kaardi. I-e----va e---i--e--na---st-l. I e___ v_ e_______ u__ p______ I e-l- v- e-c-i-r- u-a p-s-a-. ------------------------------ I ella va escriure una postal. 0
lugema l---ir l_____ l-e-i- ------ llegir 0
Ta luges ajakirja. Ell--l-gia--n- re-i-t-. E__ l_____ u__ r_______ E-l l-e-i- u-a r-v-s-a- ----------------------- Ell llegia una revista. 0
Ja ta luges raamatut. I --la--legia -n---ib--. I e___ l_____ u_ l______ I e-l- l-e-i- u- l-i-r-. ------------------------ I ella llegia un llibre. 0
võtma p--n----/-a-a--r p______ / a_____ p-e-d-e / a-a-a- ---------------- prendre / agafar 0
Ta võttis sigareti. E-l -- pr---re--n---garr--. E__ v_ p______ u_ c________ E-l v- p-e-d-e u- c-g-r-e-. --------------------------- Ell va prendre un cigarret. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. El-a----a-afa- -n--ro- de --c-l--a. E___ v_ a_____ u_ t___ d_ x________ E-l- v- a-a-a- u- t-o- d- x-c-l-t-. ----------------------------------- Ella va agafar un tros de xocolata. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. E-l -----nfid--, p--ò--l-a--r---idel. E__ e__ i_______ p___ e___ e__ f_____ E-l e-a i-f-d-l- p-r- e-l- e-a f-d-l- ------------------------------------- Ell era infidel, però ella era fidel. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. E-l--r- man-r-----er---l-a --a-t--ba-l-do-a. E__ e__ m_______ p___ e___ e__ t____________ E-l e-a m-n-r-s- p-r- e-l- e-a t-e-a-l-d-r-. -------------------------------------------- Ell era mandrós, però ella era treballadora. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. E---era --b-----erò--lla-e-a-ric-. E__ e__ p_____ p___ e___ e__ r____ E-l e-a p-b-e- p-r- e-l- e-a r-c-. ---------------------------------- Ell era pobre, però ella era rica. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. E-l-n- teni- --n--s,-si---d-ute-. E__ n_ t____ d______ s___ d______ E-l n- t-n-a d-n-r-, s-n- d-u-e-. --------------------------------- Ell no tenia diners, sinó deutes. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. El---- -e--a s-r---s--- mala s-rt. E__ n_ t____ s____ s___ m___ s____ E-l n- t-n-a s-r-, s-n- m-l- s-r-. ---------------------------------- Ell no tenia sort, sinó mala sort. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. Ell-n---e----èx--- s-n- frac---os. E__ n_ t____ è____ s___ f_________ E-l n- t-n-a è-i-, s-n- f-a-a-s-s- ---------------------------------- Ell no tenia èxit, sinó fracassos. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. E----o-----feli---si-- -nfe-i-. E__ n_ e__ f_____ s___ i_______ E-l n- e-a f-l-ç- s-n- i-f-l-ç- ------------------------------- Ell no era feliç, sinó infeliç. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. E-l n--teni--s-rt,-si-ó --l--sort. E__ n_ t____ s____ s___ m___ s____ E-l n- t-n-a s-r-, s-n- m-l- s-r-. ---------------------------------- Ell no tenia sort, sinó mala sort. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. E----- -ra-----à--c, --n--a-tipàtic. E__ n_ e__ s________ s___ a_________ E-l n- e-a s-m-à-i-, s-n- a-t-p-t-c- ------------------------------------ Ell no era simpàtic, sinó antipàtic. 0

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...