Vestmik

et Minevik 2   »   ca Passat 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [vuitanta-dos]

Passat 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Ha---s d- ----a- --un--a-b-l----a? H_____ d_ t_____ a u__ a__________ H-v-e- d- t-u-a- a u-a a-b-l-n-i-? ---------------------------------- Havies de trucar a una ambulància? 0
Pidid sa arsti kutsuma? H---es-d- tru--r--- -etge? H_____ d_ t_____ a_ m_____ H-v-e- d- t-u-a- a- m-t-e- -------------------------- Havies de trucar al metge? 0
Pidid sa politsei kutsuma? H-vi-s--e --u-a--a la----icia? H_____ d_ t_____ a l_ p_______ H-v-e- d- t-u-a- a l- p-l-c-a- ------------------------------ Havies de trucar a la policia? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. T- el n-m----d- --lèf--? -- -- r-s -- t---a. T_ e_ n_____ d_ t_______ F_ n_ r__ e_ t_____ T- e- n-m-r- d- t-l-f-n- F- n- r-s e- t-n-a- -------------------------------------------- Té el número de telèfon? Fa no res el tenia. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. T- -’a-re-a- ---n- re- -- t-ni-. T_ l________ F_ n_ r__ l_ t_____ T- l-a-r-ç-? F- n- r-s l- t-n-a- -------------------------------- Té l’adreça? Fa no res la tenia. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. T- -l p---d---a -iuta-? F- -- -e--e- -en--. T_ e_ p__ d_ l_ c______ F_ n_ r__ e_ t_____ T- e- p-a d- l- c-u-a-? F- n- r-s e- t-n-a- ------------------------------------------- Té el pla de la ciutat? Fa no res el tenia. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. V- -e--r a---h---?--- v--pod-r-ve--- ---’ho-a. V_ v____ a l______ N_ v_ p____ v____ a l______ V- v-n-r a l-h-r-? N- v- p-d-r v-n-r a l-h-r-. ---------------------------------------------- Va venir a l’hora? No va poder venir a l’hora. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. Qu- ---tro--r -l--am-- ---v- pode- -ro--- el -am-. Q__ v_ t_____ e_ c____ N_ v_ p____ t_____ e_ c____ Q-e v- t-o-a- e- c-m-? N- v- p-d-r t-o-a- e- c-m-. -------------------------------------------------- Que va trobar el camí? No va poder trobar el camí. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. T-ent--ia?--o -m-p--ia en-e--r-. T_________ N_ e_ p____ e________ T-e-t-n-a- N- e- p-d-a e-t-n-r-. -------------------------------- T’entenia? No em podia entendre. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Per-qu- -- vas-po--r-ar-ib-- a---h-ra? P__ q__ n_ v__ p____ a______ a l______ P-r q-è n- v-s p-d-r a-r-b-r a l-h-r-? -------------------------------------- Per què no vas poder arribar a l’hora? 0
Miks sa teed ei leidnud? P-r-qu---o-v-- -oder-troba--el--am-? P__ q__ n_ v__ p____ t_____ e_ c____ P-r q-è n- v-s p-d-r t-o-a- e- c-m-? ------------------------------------ Per què no vas poder trobar el camí? 0
Miks sa temast aru ei saanud? P----u- -o----p----s---t--d-e? P__ q__ n_ e_ p_____ e________ P-r q-è n- e- p-d-e- e-t-n-r-? ------------------------------ Per què no el podies entendre? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. No--a-- po--r-arribar-a---h-ra -erqu- -o---av-n--l---ut-b-s-s. N_ v___ p____ a______ a l_____ p_____ n_ a_____ e__ a_________ N- v-i- p-d-r a-r-b-r a l-h-r- p-r-u- n- a-a-e- e-s a-t-b-s-s- -------------------------------------------------------------- No vaig poder arribar a l’hora perquè no anaven els autobusos. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. N- -a----ode---r---r--- c-m---pe-qu--n- t--ia-u- p-a-d--la----ta-. N_ v___ p____ t_____ e_ c____ p_____ n_ t____ u_ p__ d_ l_ c______ N- v-i- p-d-r t-o-a- e- c-m-, p-r-u- n- t-n-a u- p-a d- l- c-u-a-. ------------------------------------------------------------------ No vaig poder trobar el camí, perquè no tenia un pla de la ciutat. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. No-e---o-ia -n-end-e-p-rq-- -a --s-----st-va -olt-al--. N_ e_ p____ e_______ p_____ l_ m_____ e_____ m___ a____ N- e- p-d-a e-t-n-r- p-r-u- l- m-s-c- e-t-v- m-l- a-t-. ------------------------------------------------------- No el podia entendre perquè la música estava molt alta. 0
Ma pidin takso võtma. V-ig--a--r -e prend-e--n----i. V___ h____ d_ p______ u_ t____ V-i- h-v-r d- p-e-d-e u- t-x-. ------------------------------ Vaig haver de prendre un taxi. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. Va-g--aver-de c-----r----pl---e--- ci-t--. V___ h____ d_ c______ u_ p__ d_ l_ c______ V-i- h-v-r d- c-m-r-r u- p-a d- l- c-u-a-. ------------------------------------------ Vaig haver de comprar un pla de la ciutat. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. V-ig -a----d’a-a--r la--à---. V___ h____ d_______ l_ r_____ V-i- h-v-r d-a-a-a- l- r-d-o- ----------------------------- Vaig haver d’apagar la ràdio. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + katalaani (1-100) MP3 katalaani (1-100)
Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!