Vestmik

et Kehaosad   »   ca Les parts del cos

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [cinquanta-vuit]

Les parts del cos

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. Dibui----n ----. D______ u_ h____ D-b-i-o u- h-m-. ---------------- Dibuixo un home. 0
Esiteks pea. P--mer e- -a-. P_____ e_ c___ P-i-e- e- c-p- -------------- Primer el cap. 0
Mees kannab mütsi. L’h-m--porta-u- ----et. L_____ p____ u_ b______ L-h-m- p-r-a u- b-r-e-. ----------------------- L’home porta un barret. 0
Juukseid ei ole näha. Els -a-e--s n- e--v-u--. E__ c______ n_ e_ v_____ E-s c-b-l-s n- e- v-u-n- ------------------------ Els cabells no es veuen. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. L-s -rel-e- -a--o---s ----n. L__ o______ t_____ e_ v_____ L-s o-e-l-s t-m-o- e- v-u-n- ---------------------------- Les orelles tampoc es veuen. 0
Selga ei ole ka näha. L-esq---- ---p-c--s ---. L________ t_____ e_ v___ L-e-q-e-a t-m-o- e- v-u- ------------------------ L’esquena tampoc es veu. 0
Ma joonistan silmad ja suu. Di-u--o -ls------i l- bo--. D______ e__ u___ i l_ b____ D-b-i-o e-s u-l- i l- b-c-. --------------------------- Dibuixo els ulls i la boca. 0
Mees tantsib ja naerab. L’hom- -a-la i riu. L_____ b____ i r___ L-h-m- b-l-a i r-u- ------------------- L’home balla i riu. 0
Mehel on pikk nina. L-ho-- -é------s l----. L_____ t_ u_ n__ l_____ L-h-m- t- u- n-s l-a-g- ----------------------- L’home té un nas llarg. 0
Ta kannab keppi käes. (E--)-p--t---n-ba-t--- l-s-m--s. (____ p____ u_ b____ a l__ m____ (-l-) p-r-a u- b-s-ó a l-s m-n-. -------------------------------- (Ell) porta un bastó a les mans. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. Ta-b- po----u-a---f-nd---l-v-l--n--de--c---. T____ p____ u__ b______ a_ v______ d__ c____ T-m-é p-r-a u-a b-f-n-a a- v-l-a-t d-l c-l-. -------------------------------------------- També porta una bufanda al voltant del coll. 0
On talv ja külm. És--’-i-e-n-i-f------. É_ l_______ i f_ f____ É- l-h-v-r- i f- f-e-. ---------------------- És l’hivern i fa fred. 0
Käed on tugevad. El- b-aço---ó- m-----a-s. E__ b_____ s__ m_________ E-s b-a-o- s-n m-s-u-a-s- ------------------------- Els braços són musculats. 0
Jalad on samuti tugevad. Le----m-s -ó- mu--u---es. L__ c____ s__ m__________ L-s c-m-s s-n m-s-u-o-e-. ------------------------- Les cames són musculoses. 0
See mees on lumest. L’ho-e-és de--e-. L_____ é_ d_ n___ L-h-m- é- d- n-u- ----------------- L’home és de neu. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. (-l----- p---- ni -an--l--s ni -bric. (____ n_ p____ n_ p________ n_ a_____ (-l-) n- p-r-a n- p-n-a-o-s n- a-r-c- ------------------------------------- (Ell) no porta ni pantalons ni abric. 0
Kuid see mees ei külmeta. P--ò---------o -é ----. P___ l_____ n_ t_ f____ P-r- l-h-m- n- t- f-e-. ----------------------- Però l’home no té fred. 0
Ta on lumemees. É- -- -i-ot--e-n--. É_ u_ n____ d_ n___ É- u- n-n-t d- n-u- ------------------- És un ninot de neu. 0

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...