Vestmik

et Postkontoris   »   ca A loficina de correus

59 [viiskümmend üheksa]

Postkontoris

Postkontoris

59 [cinquanta-nou]

A loficina de correus

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Kus on lähim postkontor? O-------o-i-in- -- c---e-s--é- -r-p--a? On és l’oficina de correus més propera? O- é- l-o-i-i-a d- c-r-e-s m-s p-o-e-a- --------------------------------------- On és l’oficina de correus més propera? 0
Kas lähima postkontorini on pikk maa? Q-in--é---a -i--àn-------- a--’o--c-n--de ---reu- -és pr----a? Quina és la distància fins a l’oficina de correus més pròxima? Q-i-a é- l- d-s-à-c-a f-n- a l-o-i-i-a d- c-r-e-s m-s p-ò-i-a- -------------------------------------------------------------- Quina és la distància fins a l’oficina de correus més pròxima? 0
Kus on lähim kirjakast? O--é------ústi- m-- p-ò-i-a? On és la bústia més pròxima? O- é- l- b-s-i- m-s p-ò-i-a- ---------------------------- On és la bústia més pròxima? 0
Mul on paari postmarki vaja. N-ces---o--lguns-sege--s. Necessito alguns segells. N-c-s-i-o a-g-n- s-g-l-s- ------------------------- Necessito alguns segells. 0
Ühele kaardile ja ühele kirjale. Per---un- post-l i u-a ca--a. Per a una postal i una carta. P-r a u-a p-s-a- i u-a c-r-a- ----------------------------- Per a una postal i una carta. 0
Kui palju maksab paki saatmine Ameerikasse? Q--n- -o-t---l -r-n-u-i- pe- ----èr-ca? Quant costa el franqueig per a Amèrica? Q-a-t c-s-a e- f-a-q-e-g p-r a A-è-i-a- --------------------------------------- Quant costa el franqueig per a Amèrica? 0
Kui raske on see pakk? Quan- pesa--- ----e-? Quant pesa el paquet? Q-a-t p-s- e- p-q-e-? --------------------- Quant pesa el paquet? 0
Kas ma võin selle lennupostiga saata? Q-e--l---c---v-a- --r--------i-? Que el puc enviar per via aèria? Q-e e- p-c e-v-a- p-r v-a a-r-a- -------------------------------- Que el puc enviar per via aèria? 0
Kui kaua kulub selle kohale jõudmiseks? Q---- d- t--ps tr--a fi-- --e-arr-b-? Quant de temps triga fins que arriba? Q-a-t d- t-m-s t-i-a f-n- q-e a-r-b-? ------------------------------------- Quant de temps triga fins que arriba? 0
Kus ma helistada saan? On ----t-u-a-? On puc trucar? O- p-c t-u-a-? -------------- On puc trucar? 0
Kus on lähim telefon? On-és--a-cab-na te-e-òni---mé----ò--m-? On és la cabina telefònica més pròxima? O- é- l- c-b-n- t-l-f-n-c- m-s p-ò-i-a- --------------------------------------- On és la cabina telefònica més pròxima? 0
Kas teil on telefonikaarte? Q-e -----a --r-e-a de-telèfon? Que té una targeta de telèfon? Q-e t- u-a t-r-e-a d- t-l-f-n- ------------------------------ Que té una targeta de telèfon? 0
Kas teil on telefoniraamatut? Q----é---a g--a----ef--i-a? Que té una guia telefònica? Q-e t- u-a g-i- t-l-f-n-c-? --------------------------- Que té una guia telefònica? 0
Teate te Austria suunakoodi? Sap e---odi -e---ru----a -ustr-a? Sap el codi per trucar a Àustria? S-p e- c-d- p-r t-u-a- a À-s-r-a- --------------------------------- Sap el codi per trucar a Àustria? 0
Üks hetk, ma vaatan järgi. U---o--n-- --ig---v--r-. Un moment, vaig a veure. U- m-m-n-, v-i- a v-u-e- ------------------------ Un moment, vaig a veure. 0
Liin on pidevalt hõivatud. L- lí-ia-e-tà -e-p----cu--d-. La línia està sempre ocupada. L- l-n-a e-t- s-m-r- o-u-a-a- ----------------------------- La línia està sempre ocupada. 0
Millise numbri te valisite? Q-in--ú-e-- -- ma--a- v---è? Quin número ha marcat vostè? Q-i- n-m-r- h- m-r-a- v-s-è- ---------------------------- Quin número ha marcat vostè? 0
Te peate esimesena nulli valima! P--m----- de-m--ca- -l --ro! Primer ha de marcar el zero! P-i-e- h- d- m-r-a- e- z-r-! ---------------------------- Primer ha de marcar el zero! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!