Vestmik

et midagi tohtima   »   ca poder fer alguna cosa

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [setanta-tres]

poder fer alguna cosa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Q-e-ja po-s--o-du-r un-cot-e? Q__ j_ p___ c______ u_ c_____ Q-e j- p-t- c-n-u-r u- c-t-e- ----------------------------- Que ja pots conduir un cotxe? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Q-e ---pots--e-r- -lco-ol? Q__ j_ p___ b____ a_______ Q-e j- p-t- b-u-e a-c-h-l- -------------------------- Que ja pots beure alcohol? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Qu- j- p--s-pot- --a---o- a -’-s-rang-r? Q__ j_ p___ p___ a___ s__ a l___________ Q-e j- p-t- p-t- a-a- s-l a l-e-t-a-g-r- ---------------------------------------- Que ja pots pots anar sol a l’estranger? 0
tohtima p-der p____ p-d-r ----- poder 0
Tohime me siin suitsetada? P---m-fu-ar--q-í? P____ f____ a____ P-d-m f-m-r a-u-? ----------------- Podem fumar aquí? 0
Tohib siin suitsetada? E---ot f--a--aq-í? E_ p__ f____ a____ E- p-t f-m-r a-u-? ------------------ Es pot fumar aquí? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? Es -----aga- a-b targe-a de---èd-t? E_ p__ p____ a__ t______ d_ c______ E- p-t p-g-r a-b t-r-e-a d- c-è-i-? ----------------------------------- Es pot pagar amb targeta de crèdit? 0
Tohib siin tšekiga maksta? E- --------r-a----e-? E_ p__ p____ a__ x___ E- p-t p-g-r a-b x-c- --------------------- Es pot pagar amb xec? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? Es--o- -agar -om-s en-------u? E_ p__ p____ n____ e_ e_______ E- p-t p-g-r n-m-s e- e-e-t-u- ------------------------------ Es pot pagar només en efectiu? 0
Tohin ma hetkel helistada? Qu---u---r-ca-? Q__ p__ t______ Q-e p-c t-u-a-? --------------- Que puc trucar? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? Q---pu- fer---a -r---n-a? Q__ p__ f__ u__ p________ Q-e p-c f-r u-a p-e-u-t-? ------------------------- Que puc fer una pregunta? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? Qu----c --r-al---- co--? Q__ p__ d__ a_____ c____ Q-e p-c d-r a-g-n- c-s-? ------------------------ Que puc dir alguna cosa? 0
Ta ei tohi pargis magada. (Ell- no--ot -ormi--al -ar-. (____ n_ p__ d_____ a_ p____ (-l-) n- p-t d-r-i- a- p-r-. ---------------------------- (Ell) no pot dormir al parc. 0
Ta ei tohi autos magada. (Ell--no p-t do-mir -l---t-e. (____ n_ p__ d_____ a_ c_____ (-l-) n- p-t d-r-i- a- c-t-e- ----------------------------- (Ell) no pot dormir al cotxe. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. (---- ---pot-d-r-ir-a l-es--c-ó. (____ n_ p__ d_____ a l_________ (-l-) n- p-t d-r-i- a l-e-t-c-ó- -------------------------------- (Ell) no pot dormir a l’estació. 0
Tohime me istuda? Po-e--s-ur-? P____ s_____ P-d-m s-u-e- ------------ Podem seure? 0
Tohime me menüüd saada? Po--m--eb---l--carta? P____ r____ l_ c_____ P-d-m r-b-e l- c-r-a- --------------------- Podem rebre la carta? 0
Tohime me eraldi maksta? Pod-m ---ar -e-ar-d--e-t? P____ p____ s____________ P-d-m p-g-r s-p-r-d-m-n-? ------------------------- Podem pagar separadament? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + katalaani (1-100) MP3 katalaani (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!