Vestmik

et Suurpuhastus   »   lt Tvarkymasis namuose

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [aštuoniolika]

Tvarkymasis namuose

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Täna on laupäev. Š-an---n-š-štadi----. Š_______ š___________ Š-a-d-e- š-š-a-i-n-s- --------------------- Šiandien šeštadienis. 0
Täna on meil aega. Š--n--en -mes---urime--a-k-. Š_______ (____ t_____ l_____ Š-a-d-e- (-e-) t-r-m- l-i-o- ---------------------------- Šiandien (mes) turime laiko. 0
Täna koristame me korterit. Ši-n---- (---) -----e--ut-. Š_______ (____ v_____ b____ Š-a-d-e- (-e-) v-l-m- b-t-. --------------------------- Šiandien (mes) valome butą. 0
Ma puhastan vannituba. A- va-a----šve-č-u-v---ą. A_ v____ / š______ v_____ A- v-l-u / š-e-č-u v-n-ą- ------------------------- Aš valau / šveičiu vonią. 0
Mu mees peseb autot. Man--vyras--la--a a-t-mobil-. M___ v____ p_____ a__________ M-n- v-r-s p-a-n- a-t-m-b-l-. ----------------------------- Mano vyras plauna automobilį. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. Va--a--va-- dv-r-č-us. V_____ v___ d_________ V-i-a- v-l- d-i-a-i-s- ---------------------- Vaikai valo dviračius. 0
Vanaema kastab lilli. Sen--ė ---st- gėl--. S_____ l_____ g_____ S-n-l- l-i-t- g-l-s- -------------------- Senelė laisto gėles. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. Vaikai -----o ----ų--a-ba-į. V_____ t_____ v____ k_______ V-i-a- t-a-k- v-i-ų k-m-a-į- ---------------------------- Vaikai tvarko vaikų kambarį. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. M--- -yr-s tvarko s-vo--a-o-ą---s-al-. M___ v____ t_____ s___ r_______ s_____ M-n- v-r-s t-a-k- s-v- r-š-m-j- s-a-ą- -------------------------------------- Mano vyras tvarko savo rašomąjį stalą. 0
Mina panen riided pesumasinasse. (--- --d- ---l--n-us -----lby---. (___ d___ s_________ į s_________ (-š- d-d- s-a-b-n-u- į s-a-b-k-ę- --------------------------------- (Aš) dedu skalbinius į skalbyklę. 0
Ma riputan pesu üles. (Aš---ž----t-u ---lb-n-u-. (___ d________ s__________ (-š- d-i-u-t-u s-a-b-n-u-. -------------------------- (Aš) džiaustau skalbinius. 0
Ma triigin pesu. (Aš- ly-----ska-----u-. (___ l_____ s__________ (-š- l-g-n- s-a-b-n-u-. ----------------------- (Aš) lyginu skalbinius. 0
Aknad on mustad. L-n--i-(-r-- -e-va--s. L_____ (____ n________ L-n-a- (-r-) n-š-a-ū-. ---------------------- Langai (yra) nešvarūs. 0
Põrand on must. Gr-n-ys (-r-- n---a-i-s. G______ (____ n_________ G-i-d-s (-r-) n-š-a-i-s- ------------------------ Grindys (yra) nešvarios. 0
Nõud on mustad. I---- (y-a- ne--a-ū-. I____ (____ n________ I-d-i (-r-) n-š-a-ū-. --------------------- Indai (yra) nešvarūs. 0
Kes aknad ära peseb? K----a-o-la-g-s? K__ v___ l______ K-s v-l- l-n-u-? ---------------- Kas valo langus? 0
Kes võtab tolmu? Kas siu-bia--u-k-s? K__ s______ d______ K-s s-u-b-a d-l-e-? ------------------- Kas siurbia dulkes? 0
Kes peseb nõud? K-s--l-----in---? K__ p_____ i_____ K-s p-a-n- i-d-s- ----------------- Kas plauna indus? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + leedu (1-100) MP3 leedu (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!