Vestmik

et Teel   »   lt Kelyje

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [trisdešimt septyni]

Kelyje

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. Jis va--u-----oto--k--. J__ v_______ m_________ J-s v-ž-u-j- m-t-c-k-u- ----------------------- Jis važiuoja motociklu. 0
Ta sõidab jalgrattaga. Ji--važiu--a dvirač--. J__ v_______ d________ J-s v-ž-u-j- d-i-a-i-. ---------------------- Jis važiuoja dviračiu. 0
Ta käib jala. J-s -i-- --sč-as. J__ e___ p_______ J-s e-n- p-s-i-s- ----------------- Jis eina pėsčias. 0
Ta sõidab laevaga. J-- p-a-k-----ivu. J__ p______ l_____ J-s p-a-k-a l-i-u- ------------------ Jis plaukia laivu. 0
Ta sõidab paadiga. Ji-----u-i- -altim-. J__ p______ v_______ J-s p-a-k-a v-l-i-i- -------------------- Jis plaukia valtimi. 0
Ta ujub. J---p--u--a. J__ p_______ J-s p-a-k-a- ------------ Jis plaukia. 0
Kas siin on ohtlik? A---i- pavo-i-g-? A_ č__ p_________ A- č-a p-v-j-n-a- ----------------- Ar čia pavojinga? 0
Kas üksinda hääletada on ohtlik? Ar p-v--ing- v--na--k--iaut----to-t-pu? A_ p________ v_____ k_______ a_________ A- p-v-j-n-a v-e-a- k-l-a-t- a-t-s-o-u- --------------------------------------- Ar pavojinga vienam keliauti autostopu? 0
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? A- p-v-jin-----ktį ei-i -asi--i-š-iot-? A_ p________ n____ e___ p______________ A- p-v-j-n-a n-k-į e-t- p-s-v-i-š-i-t-? --------------------------------------- Ar pavojinga naktį eiti pasivaikščioti? 0
Me oleme eksinud. (---) -a----y----. (____ p___________ (-e-) p-s-k-y-o-e- ------------------ (Mes) pasiklydome. 0
Me oleme valel teel. (-e-)--a-i-ojam- -e---o-ke-i-. (____ v_________ n_ t__ k_____ (-e-) v-ž-u-j-m- n- t-o k-l-u- ------------------------------ (Mes) važiuojame ne tuo keliu. 0
Me peame ümber pöörama. Mes t-rim- g-į--i. M__ t_____ g______ M-s t-r-m- g-į-t-. ------------------ Mes turime grįžti. 0
Kus siin parkida saab? K-r č-a g-l-ma--a-t--------t-m-bi--? K__ č__ g_____ p________ a__________ K-r č-a g-l-m- p-s-a-y-i a-t-m-b-l-? ------------------------------------ Kur čia galima pastatyti automobilį? 0
Kas siin on parkimisplatsi? Ar-čia --a --ov--i-----kš-e-ė? A_ č__ y__ s________ a________ A- č-a y-a s-o-ė-i-o a-k-t-l-? ------------------------------ Ar čia yra stovėjimo aikštelė? 0
Kui kaua saab siin parkida? K-e- čia -a-i-a----v-ti? K___ č__ g_____ s_______ K-e- č-a g-l-m- s-o-ė-i- ------------------------ Kiek čia galima stovėti? 0
Kas te suusatate? A---jūs) -li-i--j--e? A_ (____ s___________ A- (-ū-) s-i-i-ė-a-e- --------------------- Ar (jūs) slidinėjate? 0
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? A- -j--- -el-atės-į ---šų-ke-t-vu? A_ (____ k_______ į v____ k_______ A- (-ū-) k-l-a-ė- į v-r-ų k-l-u-u- ---------------------------------- Ar (jūs) keliatės į viršų keltuvu? 0
Kas siin saab suuski laenutada? A---ia----ima----inu--o-- s-i---? A_ č__ g_____ i__________ s______ A- č-a g-l-m- i-s-n-o-o-i s-i-e-? --------------------------------- Ar čia galima išsinuomoti slides? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + leedu (1-100) MP3 leedu (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!