Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   lt Šalutiniai sakiniai su ar

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [devyniasdešimt trys]

Šalutiniai sakiniai su ar

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. (A-)-n-ž-nau, a- j----a-e-myli. (___ n_______ a_ j__ m___ m____ (-š- n-ž-n-u- a- j-s m-n- m-l-. ------------------------------- (Aš) nežinau, ar jis mane myli. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. (Aš- --ži-au,-ar --s g-į-. (___ n_______ a_ j__ g____ (-š- n-ž-n-u- a- j-s g-į-. -------------------------- (Aš) nežinau, ar jis grįš. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. (--- nežin-u- ar -is--an-----ambi--. (___ n_______ a_ j__ m__ p__________ (-š- n-ž-n-u- a- j-s m-n p-s-a-b-n-. ------------------------------------ (Aš) nežinau, ar jis man paskambins. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Ar j-- -a-e--yli? A_ j__ m___ m____ A- j-s m-n- m-l-? ----------------- Ar jis mane myli? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? A--j-s -rį-? A_ j__ g____ A- j-s g-į-? ------------ Ar jis grįš? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? Ar ji--ma-------m-ins? A_ j__ m__ p__________ A- j-s m-n p-s-a-b-n-? ---------------------- Ar jis man paskambins? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. Aš kl-u--u--a------r-jis ap-e mane--alvo-a. A_ k______ s_____ a_ j__ a___ m___ g_______ A- k-a-s-u s-v-s- a- j-s a-i- m-n- g-l-o-a- ------------------------------------------- Aš klausiu savęs, ar jis apie mane galvoja. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Aš-k-ausiu--av-s--ar--is --ri kit-. A_ k______ s_____ a_ j__ t___ k____ A- k-a-s-u s-v-s- a- j-s t-r- k-t-. ----------------------------------- Aš klausiu savęs, ar jis turi kitą. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. Aš kl--siu s-vęs- a- j-- nemeluoja. A_ k______ s_____ a_ j__ n_________ A- k-a-s-u s-v-s- a- j-s n-m-l-o-a- ----------------------------------- Aš klausiu savęs, ar jis nemeluoja. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? A----s----- --ne-----o--? A_ j__ a___ m___ g_______ A- j-s a-i- m-n- g-l-o-a- ------------------------- Ar jis apie mane galvoja? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Ar-j-s-tur---itą? A_ j__ t___ k____ A- j-s t-r- k-t-? ----------------- Ar jis turi kitą? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? A--j-- sa-o -ie--? A_ j__ s___ t_____ A- j-s s-k- t-e-ą- ------------------ Ar jis sako tiesą? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. (A-- a-e-oju,-a- (a-) j-m--i--a--pa--nku. (___ a_______ a_ (___ j__ t_____ p_______ (-š- a-e-o-u- a- (-š- j-m t-k-a- p-t-n-u- ----------------------------------------- (Aš) abejoju, ar (aš) jam tikrai patinku. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. (-š---b-j-ju, ar--is m-n---ra--s. (___ a_______ a_ j__ m__ p_______ (-š- a-e-o-u- a- j-s m-n p-r-š-s- --------------------------------- (Aš) abejoju, ar jis man parašys. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. (Aš) a-ej-ju, -r--i- man- ve-. (___ a_______ a_ j__ m___ v___ (-š- a-e-o-u- a- j-s m-n- v-s- ------------------------------ (Aš) abejoju, ar jis mane ves. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? Ar--ik-----š jam ------u? A_ t_____ a_ j__ p_______ A- t-k-a- a- j-m p-t-n-u- ------------------------- Ar tikrai aš jam patinku? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? A- --s --n-p---šys? A_ j__ m__ p_______ A- j-s m-n p-r-š-s- ------------------- Ar jis man parašys? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? A---is ma---ves? A_ j__ m___ v___ A- j-s m-n- v-s- ---------------- Ar jis mane ves? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + leedu (1-100) MP3 leedu (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...