Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   lt ką pagrįsti 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [septyniasdešimt septyni]

ką pagrįsti 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? K--ėl ----) n------t- ----o? K____ (____ n________ t_____ K-d-l (-ū-) n-v-l-o-e t-r-o- ---------------------------- Kodėl (jūs) nevalgote torto? 0
Ma pean alla võtma. (------r-u num--t-----r-. (___ t____ n______ s_____ (-š- t-r-u n-m-s-i s-o-į- ------------------------- (Aš) turiu numesti svorį. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. (Aš)-n-----a-- ne- ---i----m-sti ---rį. (___ n________ n__ t____ n______ s_____ (-š- n-v-l-a-, n-s t-r-u n-m-s-i s-o-į- --------------------------------------- (Aš) nevalgau, nes turiu numesti svorį. 0
Miks te õlut ei joo? Kod-l-(--s) n----i--- ---u-? K____ (____ n________ a_____ K-d-l (-ū-) n-g-r-a-e a-a-s- ---------------------------- Kodėl (jūs) negeriate alaus? 0
Ma pean veel sõitma. (A-- -ar -----i--važ-u--i. (___ d__ t______ v________ (-š- d-r t-r-s-u v-ž-u-t-. -------------------------- (Aš) dar turėsiu važiuoti. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. (Aš- ----riu,--es-da--t---s-u-va--u-t-. (___ n_______ n__ d__ t______ v________ (-š- n-g-r-u- n-s d-r t-r-s-u v-ž-u-t-. --------------------------------------- (Aš) negeriu, nes dar turėsiu važiuoti. 0
Miks sa kohvi ei joo? Kod-l -e-----ka---? K____ n_____ k_____ K-d-l n-g-r- k-v-s- ------------------- Kodėl negeri kavos? 0
See on külm. Ji at----. J_ a______ J- a-š-l-. ---------- Ji atšalo. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. A- jos-neg-riu, -e- -- --š-lo - ----šalt-. A_ j__ n_______ n__ j_ a_____ / y__ š_____ A- j-s n-g-r-u- n-s j- a-š-l- / y-a š-l-a- ------------------------------------------ Aš jos negeriu, nes ji atšalo / yra šalta. 0
Miks sa teed ei joo? Kod-----ge-i --bat-s? K____ n_____ a_______ K-d-l n-g-r- a-b-t-s- --------------------- Kodėl negeri arbatos? 0
Mul ei ole suhkrut. (-š---eturiu cu---us. (___ n______ c_______ (-š- n-t-r-u c-k-a-s- --------------------- (Aš) neturiu cukraus. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Aš --------ri-, -e- n-t---- --kra--. A_ j__ n_______ n__ n______ c_______ A- j-s n-g-r-u- n-s n-t-r-u c-k-a-s- ------------------------------------ Aš jos negeriu, nes neturiu cukraus. 0
Miks te suppi ei söö? Ko-----j-s------l--te---iubos? K____ (____ n________ s_______ K-d-l (-ū-) n-v-l-o-e s-i-b-s- ------------------------------ Kodėl (jūs) nevalgote sriubos? 0
Ma ei tellinud seda. (--- jo---e-ž---a----. (___ j__ n____________ (-š- j-s n-u-s-s-k-a-. ---------------------- (Aš) jos neužsisakiau. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. A- jos --va-g------s ---žsisak-a-. A_ j__ n________ n__ n____________ A- j-s n-v-l-a-, n-s n-u-s-s-k-a-. ---------------------------------- Aš jos nevalgau, nes neužsisakiau. 0
Miks te liha ei söö? Kodėl--j-s) --valg--e m-s-s? K____ (____ n________ m_____ K-d-l (-ū-) n-v-l-o-e m-s-s- ---------------------------- Kodėl (jūs) nevalgote mėsos? 0
Ma olen taimetoitlane. (Aš)----e-ara- / --. (___ v________ / -__ (-š- v-g-t-r-s / --. -------------------- (Aš) vegetaras / -ė. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. A- --s -e-a-ga----e----- v-g----a- ----. A_ j__ n________ n__ e__ v________ / -__ A- j-s n-v-l-a-, n-s e-u v-g-t-r-s / --. ---------------------------------------- Aš jos nevalgau, nes esu vegetaras / -ė. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + leedu (1-100) MP3 leedu (1-100)
Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...