Vestmik

et Järgarvud   »   lt Kelintiniai skaitvardžiai

61 [kuuskümmend üks]

Järgarvud

Järgarvud

61 [šešiasdešimt vienas]

Kelintiniai skaitvardžiai

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Esimene kuu on jaanuar. P--m-- (i------uo-y-a -a-si-. P_____ (___ m____ y__ s______ P-r-a- (-s- m-n-o y-a s-u-i-. ----------------------------- Pirmas (is) mėnuo yra sausis. 0
Teine kuu on veebruar. An--as----)----uo---a -asar-s. A_____ (___ m____ y__ v_______ A-t-a- (-s- m-n-o y-a v-s-r-s- ------------------------------ Antras (is) mėnuo yra vasaris. 0
Kolmas kuu on märts. T-e--a----s---ė-uo --a k----. T______ (___ m____ y__ k_____ T-e-i-s (-s- m-n-o y-a k-v-s- ----------------------------- Trečias (is) mėnuo yra kovas. 0
Neljas kuu on aprill. Ke-vi-ta- --s)-mėnu----a-b-landi-. K________ (___ m____ y__ b________ K-t-i-t-s (-s- m-n-o y-a b-l-n-i-. ---------------------------------- Ketvirtas (is) mėnuo yra balandis. 0
Viies kuu on mai. P-nktas (is--m--uo --a-g----ė. P______ (___ m____ y__ g______ P-n-t-s (-s- m-n-o y-a g-g-ž-. ------------------------------ Penktas (is) mėnuo yra gegužė. 0
Kuues kuu on juuni. Še--a----s----n-o-y-a b-rželi-. Š_____ (___ m____ y__ b________ Š-š-a- (-s- m-n-o y-a b-r-e-i-. ------------------------------- Šeštas (is) mėnuo yra birželis. 0
Kuus kuud on pool aastat. Še-i--ė------ yr- p-sė-----. Š___ m_______ y__ p___ m____ Š-š- m-n-s-a- y-a p-s- m-t-. ---------------------------- Šeši mėnesiai yra pusė metų. 0
Jaanuar, veebruar, märts, Sau-i---va-----,-ko-as, S______ v_______ k_____ S-u-i-, v-s-r-s- k-v-s- ----------------------- Sausis, vasaris, kovas, 0
aprill, mai ja juuni. b-l-n---, g---ž---- -ir---i-. b________ g_____ i_ b________ b-l-n-i-, g-g-ž- i- b-r-e-i-. ----------------------------- balandis, gegužė ir birželis. 0
Seitsmes kuu on juuli. S-p-in-a- -is) --n-- ----li-p-. S________ (___ m____ y__ l_____ S-p-i-t-s (-s- m-n-o y-a l-e-a- ------------------------------- Septintas (is) mėnuo yra liepa. 0
Kaheksas kuu on august. A--u---s-(i---m-nu--y-a-r--pj--is. A_______ (___ m____ y__ r_________ A-t-n-a- (-s- m-n-o y-a r-g-j-t-s- ---------------------------------- Aštuntas (is) mėnuo yra rugpjūtis. 0
Üheksas kuu on september. Dev-n--- (i-- ----o-yr- -----j-s. D_______ (___ m____ y__ r________ D-v-n-a- (-s- m-n-o y-a r-g-ė-i-. --------------------------------- Devintas (is) mėnuo yra rugsėjis. 0
Kümnes kuu on oktoober. De-im--s -----mėn-- --- s---i-. D_______ (___ m____ y__ s______ D-š-m-a- (-s- m-n-o y-a s-a-i-. ------------------------------- Dešimtas (is) mėnuo yra spalis. 0
Üheteistkümnes kuu on november. Vie--o----a- (is- mėnu---ra l----itis. V___________ (___ m____ y__ l_________ V-e-u-l-k-a- (-s- m-n-o y-a l-p-r-t-s- -------------------------------------- Vienuoliktas (is) mėnuo yra lapkritis. 0
Kaheteistkümnes kuu on detsember. Dv--ikt-s----)-m-n---yr- gr--d-s. D________ (___ m____ y__ g_______ D-y-i-t-s (-s- m-n-o y-a g-u-d-s- --------------------------------- Dvyliktas (is) mėnuo yra gruodis. 0
Kaksteist kuud on aasta. Dvylik- ----s-ų-yra----ai. D______ m______ y__ m_____ D-y-i-a m-n-s-ų y-a m-t-i- -------------------------- Dvylika mėnesių yra metai. 0
Juuli, august, september, L--pa, rugp-ūti-- ---s--i-, L_____ r_________ r________ L-e-a- r-g-j-t-s- r-g-ė-i-, --------------------------- Liepa, rugpjūtis, rugsėjis, 0
oktoober, november ja detsember. sp-l--,--a--riti-, -r----s. s______ l_________ g_______ s-a-i-, l-p-r-t-s- g-u-d-s- --------------------------- spalis, lapkritis, gruodis. 0

Emakeel on alati kõige tähtsam keel

Meie emakeel on esimene õpitud keel. Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda. Enamikel inimestel on vaid üks emakeel. Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli. Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena. Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel. Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt. Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl. Teist kasutatakse kodus. Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest. Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi. Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt. Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame. Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime. Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata. Üks keel on alati tähtsam kui teine. Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat. Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi. Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt. Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel. Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena. Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid. Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi! Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne. Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust. Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi. Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...