Vestmik

et midagi pidama   »   lt ką privalėti

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [septyniasdešimt du]

ką privalėti

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
pidama p-i--lėti / tur--i p________ / t_____ p-i-a-ė-i / t-r-t- ------------------ privalėti / turėti 0
Ma pean kirja ära saatma. Aš---iv---u /---r---iš-iųsti lai-k-. A_ p_______ / t____ i_______ l______ A- p-i-a-a- / t-r-u i-s-ų-t- l-i-k-. ------------------------------------ Aš privalau / turiu išsiųsti laišką. 0
Ma pean hotellile maksma. A- ---valau / --riu --m-kė-i -- vie--utį. A_ p_______ / t____ s_______ u_ v________ A- p-i-a-a- / t-r-u s-m-k-t- u- v-e-b-t-. ----------------------------------------- Aš privalau / turiu sumokėti už viešbutį. 0
Sa pead varakult tõusma. T- tu-i--n-sti -el-i-. T_ t___ a_____ k______ T- t-r- a-k-t- k-l-i-. ---------------------- Tu turi anksti keltis. 0
Sa pead palju töötama. Tu----- -aug-d---t-. T_ t___ d___ d______ T- t-r- d-u- d-r-t-. -------------------- Tu turi daug dirbti. 0
Sa pead täpne olema. Tu--u-----vėl-oti-- b-ti -unktu--u- / a-e--- laik-. T_ t___ n________ / b___ p_________ / a_____ l_____ T- t-r- n-v-l-o-i / b-t- p-n-t-a-u- / a-e-t- l-i-u- --------------------------------------------------- Tu turi nevėluoti / būti punktualus / ateiti laiku. 0
Ta peab tankima. J-s --r- pri-i-i-ti---g-l-. J__ t___ p_________ d______ J-s t-r- p-i-i-i-t- d-g-l-. --------------------------- Jis turi prisipilti degalų. 0
Ta peab autot parandama. Ji---u-- --re--n-uo-- -utomob-l-. J__ t___ s___________ a__________ J-s t-r- s-r-m-n-u-t- a-t-m-b-l-. --------------------------------- Jis turi suremontuoti automobilį. 0
Ta peab autot pesema. Jis t-r- nu------ -u---o---į. J__ t___ n_______ a__________ J-s t-r- n-p-a-t- a-t-m-b-l-. ----------------------------- Jis turi nuplauti automobilį. 0
Ta peab sisseoste tegema. J- tur--aps---rk-i. J_ t___ a__________ J- t-r- a-s-p-r-t-. ------------------- Ji turi apsipirkti. 0
Ta peab korterit puhastama. Ji-t--i-tva-kyti-b-t-. J_ t___ t_______ b____ J- t-r- t-a-k-t- b-t-. ---------------------- Ji turi tvarkyti butą. 0
Ta peab pesu ära pesema. Ji t----s------ skal--n--s. J_ t___ s______ s__________ J- t-r- s-a-b-i s-a-b-n-u-. --------------------------- Ji turi skalbti skalbinius. 0
Me peame kohe kooli minema. (--s- -uoj -u--me eiti į -o----ą. (____ t___ t_____ e___ į m_______ (-e-) t-o- t-r-m- e-t- į m-k-k-ą- --------------------------------- (Mes) tuoj turime eiti į mokyklą. 0
Me peame kohe tööle minema. (--s)--uo- -urim--e-ti - d--b-. (____ t___ t_____ e___ į d_____ (-e-) t-o- t-r-m- e-t- į d-r-ą- ------------------------------- (Mes) tuoj turime eiti į darbą. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. (---)-t--j---r--e-eiti--a---ydyt---. (____ t___ t_____ e___ p__ g________ (-e-) t-o- t-r-m- e-t- p-s g-d-t-j-. ------------------------------------ (Mes) tuoj turime eiti pas gydytoją. 0
Te peate bussi ootama. (J-s--tu------a-k-- --t-bu--. (____ t_____ l_____ a________ (-ū-) t-r-t- l-u-t- a-t-b-s-. ----------------------------- (Jūs) turite laukti autobuso. 0
Te peate rongi ootama. (--s--t-r-t- l-uk-- t-aukin-o. (____ t_____ l_____ t_________ (-ū-) t-r-t- l-u-t- t-a-k-n-o- ------------------------------ (Jūs) turite laukti traukinio. 0
Te peate taksot ootama. (-ūs- t-rite-l----i-t-k-i. (____ t_____ l_____ t_____ (-ū-) t-r-t- l-u-t- t-k-i- -------------------------- (Jūs) turite laukti taksi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + leedu (1-100) MP3 leedu (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...