Vestmik

et midagi tohtima   »   lt ką galėti (turėti leidimą, sutikimą)

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [septyniasdešimt trys]

ką galėti (turėti leidimą, sutikimą)

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Ar ta-------ali-- -a--uo-- ---o--bi--? A_ t__ j__ g_____ v_______ a__________ A- t-u j-u g-l-m- v-i-u-t- a-t-m-b-l-? -------------------------------------- Ar tau jau galima vairuoti automobilį? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Ar ta--ja--gal-m- g-rti -lk----į? A_ t__ j__ g_____ g____ a________ A- t-u j-u g-l-m- g-r-i a-k-h-l-? --------------------------------- Ar tau jau galima gerti alkoholį? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Ar tau--a- gal--a -ie--- -a---oti-į-už-ienį? A_ t__ j__ g_____ v_____ v_______ į u_______ A- t-u j-u g-l-m- v-e-a- v-ž-u-t- į u-s-e-į- -------------------------------------------- Ar tau jau galima vienam važiuoti į užsienį? 0
tohtima gal-ti-(-u-ė----e-dimą, s-t-ki-ą) g_____ (______ l_______ s________ g-l-t- (-u-ė-i l-i-i-ą- s-t-k-m-) --------------------------------- galėti (turėti leidimą, sutikimą) 0
Tohime me siin suitsetada? Ar --- -i--g-l-m- r---t-? A_ m__ č__ g_____ r______ A- m-s č-a g-l-m- r-k-t-? ------------------------- Ar mes čia galime rūkyti? 0
Tohib siin suitsetada? Ar či---a-ima-rūk--i? A_ č__ g_____ r______ A- č-a g-l-m- r-k-t-? --------------------- Ar čia galima rūkyti? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? Ar gal-m- -----ė---k-ed--i-e --rt--e? A_ g_____ s_______ k________ k_______ A- g-l-m- s-m-k-t- k-e-i-i-e k-r-e-e- ------------------------------------- Ar galima sumokėti kreditine kortele? 0
Tohib siin tšekiga maksta? A- ga---a--u-ok------k-ais? A_ g_____ s_______ č_______ A- g-l-m- s-m-k-t- č-k-a-s- --------------------------- Ar galima sumokėti čekiais? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? A- ---ima--um-kė----i--g-yna---ai-? A_ g_____ s_______ t__ g___________ A- g-l-m- s-m-k-t- t-k g-y-a-s-a-s- ----------------------------------- Ar galima sumokėti tik grynaisiais? 0
Tohin ma hetkel helistada? Ar-g-li--pa-k--bint-? A_ g____ p___________ A- g-l-u p-s-a-b-n-i- --------------------- Ar galiu paskambinti? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? A- ---i--kai-k- p--l----i? A_ g____ k__ k_ p_________ A- g-l-u k-i k- p-k-a-s-i- -------------------------- Ar galiu kai ko paklausti? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? Ar galiu -a---- -----y-i? A_ g____ k__ k_ p________ A- g-l-u k-i k- p-s-k-t-? ------------------------- Ar galiu kai ką pasakyti? 0
Ta ei tohi pargis magada. Jam -eg--i-a mieg-t- -----. J__ n_______ m______ p_____ J-m n-g-l-m- m-e-o-i p-r-e- --------------------------- Jam negalima miegoti parke. 0
Ta ei tohi autos magada. Jam -e--l-m----egoti a----ob-ly-e. J__ n_______ m______ a____________ J-m n-g-l-m- m-e-o-i a-t-m-b-l-j-. ---------------------------------- Jam negalima miegoti automobilyje. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. Jam ne--l--a -ieg-ti-ge-ež---eli- st---je. J__ n_______ m______ g___________ s_______ J-m n-g-l-m- m-e-o-i g-l-ž-n-e-i- s-o-y-e- ------------------------------------------ Jam negalima miegoti geležinkelio stotyje. 0
Tohime me istuda? Ar-g-l-----ė---s? A_ g_____ s______ A- g-l-m- s-s-i-? ----------------- Ar galime sėstis? 0
Tohime me menüüd saada? A--g---me-gau-i --lg-ar-št-? A_ g_____ g____ v___________ A- g-l-m- g-u-i v-l-i-r-š-į- ---------------------------- Ar galime gauti valgiaraštį? 0
Tohime me eraldi maksta? A- -ali-- sumokėt----sk-ra-? A_ g_____ s_______ a________ A- g-l-m- s-m-k-t- a-s-i-a-? ---------------------------- Ar galime sumokėti atskirai? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + leedu (1-100) MP3 leedu (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!