Vestmik

et Restoranis 3   »   lt Restorane 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [trisdešimt vienas]

Restorane 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. No-ėčia- u--and-i-. N_______ u_________ N-r-č-a- u-k-n-ž-o- ------------------- Norėčiau užkandžio. 0
Ma sooviksin salatit. No-----u s---tų. N_______ s______ N-r-č-a- s-l-t-. ---------------- Norėčiau salotų. 0
Ma sooviksin suppi. Nor-č--u -r-----. N_______ s_______ N-r-č-a- s-i-b-s- ----------------- Norėčiau sriubos. 0
Ma sooviksin magustoitu. Nor-č-au -ese-t-. N_______ d_______ N-r-č-a- d-s-r-o- ----------------- Norėčiau deserto. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. Nor--ia--l--ų -- g---t--ė-e. N_______ l___ s_ g__________ N-r-č-a- l-d- s- g-i-t-n-l-. ---------------------------- Norėčiau ledų su grietinėle. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Norė-ia- v----ų-ar-a sū-i-. N_______ v_____ a___ s_____ N-r-č-a- v-i-i- a-b- s-r-o- --------------------------- Norėčiau vaisių arba sūrio. 0
Me sooviksime hommikust süüa. Nor-t--- -usr-čiau--. N_______ p___________ N-r-t-m- p-s-y-i-u-i- --------------------- Norėtume pusryčiauti. 0
Me sooviksime lõunat süüa. Nor--u---pie-----. N_______ p________ N-r-t-m- p-e-a-t-. ------------------ Norėtume pietauti. 0
Me sooviksime õhtust süüa. N-rėtu-e vaka-ieni-uti. N_______ v_____________ N-r-t-m- v-k-r-e-i-u-i- ----------------------- Norėtume vakarieniauti. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? Ko--orė-um-t---u-------s? K_ n_________ p__________ K- n-r-t-m-t- p-s-y-i-m-? ------------------------- Ko norėtumėte pusryčiams? 0
Saiake marmelaadi ja meega? Ban---ės-su----ien--i- ----mi? B_______ s_ u______ i_ m______ B-n-e-ė- s- u-g-e-e i- m-d-m-? ------------------------------ Bandelės su uogiene ir medumi? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? S--u---tą---o-- ----e--- ir --r--? S________ d____ s_ d____ i_ s_____ S-r-d-n-ą d-o-ą s- d-š-a i- s-r-u- ---------------------------------- Skrudintą duoną su dešra ir sūriu? 0
Keedetud muna? Vi-to ki-u---io? V____ k_________ V-r-o k-a-š-n-o- ---------------- Virto kiaušinio? 0
Praetud muna? Kep-o-k-auš---o? K____ k_________ K-p-o k-a-š-n-o- ---------------- Kepto kiaušinio? 0
Üks omlett? Oml---? O______ O-l-t-? ------- Omleto? 0
Palun veel üks jogurt. Praš---d---v-eną---gu-to. P_____ d__ v____ j_______ P-a-a- d-r v-e-ą j-g-r-o- ------------------------- Prašau dar vieną jogurto. 0
Palun veel soola ja pipart. P-aš-- --r----s--s ir -ip--ų. P_____ d__ d______ i_ p______ P-a-a- d-r d-u-k-s i- p-p-r-. ----------------------------- Prašau dar druskos ir pipirų. 0
Palun veel üks klaas vett. P--š-----r v-e-ą-sti-li-ę--an---s. P_____ d__ v____ s_______ v_______ P-a-a- d-r v-e-ą s-i-l-n- v-n-e-s- ---------------------------------- Prašau dar vieną stiklinę vandens. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + leedu (1-100) MP3 leedu (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!