Vestmik

et Asjaajamised   »   uz topshiriqlarni bajarish

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [ellik bir]

topshiriqlarni bajarish

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. M-n---t-b--n-ga----m-qch--a-. M__ k__________ b____________ M-n k-t-b-o-a-a b-r-o-c-i-a-. ----------------------------- Men kutubxonaga bormoqchiman. 0
Ma tahaksin raamatupoodi. M-n kitob dok-nig- --rmo-c-i-a-. M__ k____ d_______ b____________ M-n k-t-b d-k-n-g- b-r-o-c-i-a-. -------------------------------- Men kitob dokoniga bormoqchiman. 0
Ma tahaksin kioski. M-n-----k-a---r--qchi-a-. M__ k______ b____________ M-n k-o-k-a b-r-o-c-i-a-. ------------------------- Men kioskka bormoqchiman. 0
Ma tahaksin raamatut laenutada. Men ---o- -lm---h----. M__ k____ o___________ M-n k-t-b o-m-q-h-m-n- ---------------------- Men kitob olmoqchiman. 0
Ma tahaksin raamatut osta. Men-k--o- so--- -l-o--h-m-n. M__ k____ s____ o___________ M-n k-t-b s-t-b o-m-q-h-m-n- ---------------------------- Men kitob sotib olmoqchiman. 0
Ma tahaksin ajalehte osta. Me- -a---a-sot-- o--o----m--. M__ g_____ s____ o___________ M-n g-z-t- s-t-b o-m-q-h-m-n- ----------------------------- Men gazeta sotib olmoqchiman. 0
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. Ki-------s---c-u- -u-u-----ga --r--q---ma-. K____ o____ u____ k__________ b____________ K-t-b o-i-h u-h-n k-t-b-o-a-a b-r-o-c-i-a-. ------------------------------------------- Kitob olish uchun kutubxonaga bormoqchiman. 0
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. M-n --t-b --‘--n-----it----otib o---q--i-an. M__ k____ d________ k____ s____ o___________ M-n k-t-b d-‘-o-i-a k-t-b s-t-b o-m-q-h-m-n- -------------------------------------------- Men kitob do‘koniga kitob sotib olmoqchiman. 0
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. M-n ga-eta s--i- --ish-uch-n -i--kag---or--q---ma-. M__ g_____ s____ o____ u____ k_______ b____________ M-n g-z-t- s-t-b o-i-h u-h-n k-o-k-g- b-r-o-c-i-a-. --------------------------------------------------- Men gazeta sotib olish uchun kioskaga bormoqchiman. 0
Ma tahaksin prillipoodi. M-n--pti--ga --rm-q--im-n. M__ o_______ b____________ M-n o-t-k-g- b-r-o-c-i-a-. -------------------------- Men optikaga bormoqchiman. 0
Ma tahaksin kauplusesse. Me---u-e-ma--e--a--o-m-----m-n. M__ s____________ b____________ M-n s-p-r-a-k-t-a b-r-o-c-i-a-. ------------------------------- Men supermarketga bormoqchiman. 0
Ma tahaksin pagariärisse. Men -on--yx-na--------qchi--n. M__ n___________ b____________ M-n n-n-o-x-n-g- b-r-o-c-i-a-. ------------------------------ Men nonvoyxonaga bormoqchiman. 0
Ma tahaksin prille osta. Men---zoy--k-so--b-o-m-qch-man. M__ k_______ s____ o___________ M-n k-z-y-a- s-t-b o-m-q-h-m-n- ------------------------------- Men kozoynak sotib olmoqchiman. 0
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. M-n----a--- s-b---o--a- s-tib ol--qc--m-n. M__ m___ v_ s__________ s____ o___________ M-n m-v- v- s-b-a-o-l-r s-t-b o-m-q-h-m-n- ------------------------------------------ Men meva va sabzavotlar sotib olmoqchiman. 0
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. M-n--ulo- va-no--s-tib olmoq-h-m-n. M__ r____ v_ n__ s____ o___________ M-n r-l-n v- n-n s-t-b o-m-q-h-m-n- ----------------------------------- Men rulon va non sotib olmoqchiman. 0
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. Men---zo-nak-s-tib----sh---hu- opt-k-g- -o-m-q--i---. M__ k_______ s____ o____ u____ o_______ b____________ M-n k-z-y-a- s-t-b o-i-h u-h-n o-t-k-g- b-r-o-c-i-a-. ----------------------------------------------------- Men kozoynak sotib olish uchun optikaga bormoqchiman. 0
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. M--- -a--a-za-otlar-----b -li---uchun s-permarket-a bo----c-iman. M___ v_ s__________ s____ o____ u____ s____________ b____________ M-v- v- s-b-a-o-l-r s-t-b o-i-h u-h-n s-p-r-a-k-t-a b-r-o-c-i-a-. ----------------------------------------------------------------- Meva va sabzavotlar sotib olish uchun supermarketga bormoqchiman. 0
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. Men-bu------ ----s-ti- oli---uchun no-voy---aga --r--qc--ma-. M__ b____ v_ n__ s____ o____ u____ n___________ b____________ M-n b-l-n v- n-n s-t-b o-i-h u-h-n n-v-o-x-n-g- b-r-o-c-i-a-. ------------------------------------------------------------- Men bulon va non sotib olish uchun novvoyxonaga bormoqchiman. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 usbeki (1-100)
Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!