Vestmik

et Asjaajamised   »   eo Prizorgi komisiojn

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [kvindek unu]

Prizorgi komisiojn

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. M- -ol-- ir- al la----l---e-o. M_ v____ i__ a_ l_ b__________ M- v-l-s i-i a- l- b-b-i-t-k-. ------------------------------ Mi volas iri al la biblioteko. 0
Ma tahaksin raamatupoodi. Mi -ol---i-- -- la ---ro--nd---. M_ v____ i__ a_ l_ l____________ M- v-l-s i-i a- l- l-b-o-e-d-j-. -------------------------------- Mi volas iri al la librovendejo. 0
Ma tahaksin kioski. M---ola- -r--al l---a--tv-n--j-. M_ v____ i__ a_ l_ g____________ M- v-l-s i-i a- l- g-z-t-e-d-j-. -------------------------------- Mi volas iri al la gazetvendejo. 0
Ma tahaksin raamatut laenutada. M--vol-s pr-n-e--e-- li-ron. M_ v____ p__________ l______ M- v-l-s p-u-t-p-e-i l-b-o-. ---------------------------- Mi volas pruntepreni libron. 0
Ma tahaksin raamatut osta. Mi--o--s a-et- lib-o-. M_ v____ a____ l______ M- v-l-s a-e-i l-b-o-. ---------------------- Mi volas aĉeti libron. 0
Ma tahaksin ajalehte osta. Mi --las--ĉ--i -----o-. M_ v____ a____ g_______ M- v-l-s a-e-i g-z-t-n- ----------------------- Mi volas aĉeti gazeton. 0
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. Mi v-l-- --- a- la -i-----e-- -or---u-t---e-- -ibr--. M_ v____ i__ a_ l_ b_________ p__ p__________ l______ M- v-l-s i-i a- l- b-b-i-t-k- p-r p-u-t-p-e-i l-b-o-. ----------------------------------------------------- Mi volas iri al la biblioteko por pruntepreni libron. 0
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. Mi -olas --i al la ---r--e--e-- p-r aĉe-i-l--r--. M_ v____ i__ a_ l_ l___________ p__ a____ l______ M- v-l-s i-i a- l- l-b-o-e-d-j- p-r a-e-i l-b-o-. ------------------------------------------------- Mi volas iri al la librovendejo por aĉeti libron. 0
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. M- -o------i a- -a--azet-en-ej- ----aĉeti g--e---. M_ v____ i__ a_ l_ g___________ p__ a____ g_______ M- v-l-s i-i a- l- g-z-t-e-d-j- p-r a-e-i g-z-t-n- -------------------------------------------------- Mi volas iri al la gazetvendejo por aĉeti gazeton. 0
Ma tahaksin prillipoodi. Mi-volas--r- -- ---o-ti--s-o. M_ v____ i__ a_ l_ o_________ M- v-l-s i-i a- l- o-t-k-s-o- ----------------------------- Mi volas iri al la optikisto. 0
Ma tahaksin kauplusesse. Mi v-las--r---l--- s--er---aro. M_ v____ i__ a_ l_ s___________ M- v-l-s i-i a- l- s-p-r-a-a-o- ------------------------------- Mi volas iri al la superbazaro. 0
Ma tahaksin pagariärisse. M- vo--- -r- -l--a--a-----. M_ v____ i__ a_ l_ p_______ M- v-l-s i-i a- l- p-n-s-o- --------------------------- Mi volas iri al la panisto. 0
Ma tahaksin prille osta. M- vo--- -ĉ--i--k-----ro-n. M_ v____ a____ o___________ M- v-l-s a-e-i o-u-v-t-o-n- --------------------------- Mi volas aĉeti okulvitrojn. 0
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. M- v---s aĉeti--rukt-j----j ---om---. M_ v____ a____ f_______ k__ l________ M- v-l-s a-e-i f-u-t-j- k-j l-g-m-j-. ------------------------------------- Mi volas aĉeti fruktojn kaj legomojn. 0
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. M- vo--s ---t- -u--oj- kaj -anon. M_ v____ a____ b______ k__ p_____ M- v-l-s a-e-i b-l-o-n k-j p-n-n- --------------------------------- Mi volas aĉeti bulkojn kaj panon. 0
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. Mi vol-s---- al -a --t------ p-- ---t- ok--vi--oj-. M_ v____ i__ a_ l_ o________ p__ a____ o___________ M- v-l-s i-i a- l- o-t-k-s-o p-r a-e-i o-u-v-t-o-n- --------------------------------------------------- Mi volas iri al la optikisto por aĉeti okulvitrojn. 0
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. M- -ola--iri -l-l--sup--b--a-----r aĉeti--r---oj- --- l-go---n. M_ v____ i__ a_ l_ s__________ p__ a____ f_______ k__ l________ M- v-l-s i-i a- l- s-p-r-a-a-o p-r a-e-i f-u-t-j- k-j l-g-m-j-. --------------------------------------------------------------- Mi volas iri al la superbazaro por aĉeti fruktojn kaj legomojn. 0
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. Mi v-las -r- al--a -a-i-t- -or--ĉe-- --l-ojn-k------o-. M_ v____ i__ a_ l_ p______ p__ a____ b______ k__ p_____ M- v-l-s i-i a- l- p-n-s-o p-r a-e-i b-l-o-n k-j p-n-n- ------------------------------------------------------- Mi volas iri al la panisto por aĉeti bulkojn kaj panon. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + esperanto (1-100) MP3 esperanto (1-100)
Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!