Vestmik

et Asjaajamised   »   es Haciendo diligencias

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [cincuenta y uno]

Haciendo diligencias

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. Qu--ro -r a -a -ibl-o-ec-. Q_____ i_ a l_ b__________ Q-i-r- i- a l- b-b-i-t-c-. -------------------------- Quiero ir a la biblioteca.
Ma tahaksin raamatupoodi. Q---r--i- a ---li----í-. Q_____ i_ a l_ l________ Q-i-r- i- a l- l-b-e-í-. ------------------------ Quiero ir a la librería.
Ma tahaksin kioski. Q-ie-o-i---- qu----o. Q_____ i_ a_ q_______ Q-i-r- i- a- q-i-s-o- --------------------- Quiero ir al quiosco.
Ma tahaksin raamatut laenutada. Qu-e-- -lev---e ------ro --e--ad-. Q_____ l_______ u_ l____ p________ Q-i-r- l-e-a-m- u- l-b-o p-e-t-d-. ---------------------------------- Quiero llevarme un libro prestado.
Ma tahaksin raamatut osta. Quie-o c---r-r u--l--r-. Q_____ c______ u_ l_____ Q-i-r- c-m-r-r u- l-b-o- ------------------------ Quiero comprar un libro.
Ma tahaksin ajalehte osta. Qu-e----o--rar-u- -eri-d-c-. Q_____ c______ u_ p_________ Q-i-r- c-m-r-r u- p-r-ó-i-o- ---------------------------- Quiero comprar un periódico.
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. Qui-------- la -i--i-t--a-par--t---r-pres--do--- lib--. Q_____ i_ a l_ b_________ p___ t____ p_______ u_ l_____ Q-i-r- i- a l- b-b-i-t-c- p-r- t-m-r p-e-t-d- u- l-b-o- ------------------------------------------------------- Quiero ir a la biblioteca para tomar prestado un libro.
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. Q--e-- ---a-l--li-rerí-----a-c-m-ra- u- l--r-. Q_____ i_ a l_ l_______ p___ c______ u_ l_____ Q-i-r- i- a l- l-b-e-í- p-r- c-m-r-r u- l-b-o- ---------------------------------------------- Quiero ir a la librería para comprar un libro.
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. Qui-r---r -l--u-o-c--pa-a-comprar u---erió----. Q_____ i_ a_ q______ p___ c______ u_ p_________ Q-i-r- i- a- q-i-s-o p-r- c-m-r-r u- p-r-ó-i-o- ----------------------------------------------- Quiero ir al quiosco para comprar un periódico.
Ma tahaksin prillipoodi. Q----- ---- l--ó---c-. Q_____ i_ a l_ ó______ Q-i-r- i- a l- ó-t-c-. ---------------------- Quiero ir a la óptica.
Ma tahaksin kauplusesse. Qu-er---r al -u--r--rc-d-. Q_____ i_ a_ s____________ Q-i-r- i- a- s-p-r-e-c-d-. -------------------------- Quiero ir al supermercado.
Ma tahaksin pagariärisse. Qu-e-o-i--- l- p-n---ría. Q_____ i_ a l_ p_________ Q-i-r- i- a l- p-n-d-r-a- ------------------------- Quiero ir a la panadería.
Ma tahaksin prille osta. Q--e-- -o--rarme ---s--af-s. Q_____ c________ u___ g_____ Q-i-r- c-m-r-r-e u-a- g-f-s- ---------------------------- Quiero comprarme unas gafas.
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. Q--ero-c-m--a----uta- - v-rd-r--. Q_____ c______ f_____ y v________ Q-i-r- c-m-r-r f-u-a- y v-r-u-a-. --------------------------------- Quiero comprar frutas y verduras.
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. Q-ie-o----pr---p-n-----ne-illos. Q_____ c______ p__ y p__________ Q-i-r- c-m-r-r p-n y p-n-c-l-o-. -------------------------------- Quiero comprar pan y panecillos.
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. Q-i------ a la -pt--a-p-----------me u-as-ga-as. Q_____ i_ a l_ ó_____ p___ c________ u___ g_____ Q-i-r- i- a l- ó-t-c- p-r- c-m-r-r-e u-a- g-f-s- ------------------------------------------------ Quiero ir a la óptica para comprarme unas gafas.
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. Q-i--o--r--l-sup----r--do ---a----pr-- -------y-v-r-ura-. Q_____ i_ a_ s___________ p___ c______ f_____ y v________ Q-i-r- i- a- s-p-r-e-c-d- p-r- c-m-r-r f-u-a- y v-r-u-a-. --------------------------------------------------------- Quiero ir al supermercado para comprar frutas y verduras.
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. Qui--o-i- --la---n---r---p----co-prar p-n-y p-n---ll-s. Q_____ i_ a l_ p________ p___ c______ p__ y p__________ Q-i-r- i- a l- p-n-d-r-a p-r- c-m-r-r p-n y p-n-c-l-o-. ------------------------------------------------------- Quiero ir a la panadería para comprar pan y panecillos.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hispaania (1-100) MP3 hispaania (1-100)
Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!