Vestmik

et Asjaajamised   »   kk Running errands

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [елу бір]

51 [elw bir]

Running errands

[Zat satıp alw]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. К-та-х--аға --р--м -еле-і. Кітапханаға барғым келеді. К-т-п-а-а-а б-р-ы- к-л-д-. -------------------------- Кітапханаға барғым келеді. 0
Kit---an-ğ-------- k--edi. Kitapxanağa barğım keledi. K-t-p-a-a-a b-r-ı- k-l-d-. -------------------------- Kitapxanağa barğım keledi.
Ma tahaksin raamatupoodi. К-та---ү--ніне ба-ғ-м -еледі. Кітап дүкеніне барғым келеді. К-т-п д-к-н-н- б-р-ы- к-л-д-. ----------------------------- Кітап дүкеніне барғым келеді. 0
K-t---dük------ba-ğ-m-------. Kitap dükenine barğım keledi. K-t-p d-k-n-n- b-r-ı- k-l-d-. ----------------------------- Kitap dükenine barğım keledi.
Ma tahaksin kioski. Мен-ң---ос-і-е--ар-----е----. Менің киоскіге барғым келеді. М-н-ң к-о-к-г- б-р-ы- к-л-д-. ----------------------------- Менің киоскіге барғым келеді. 0
Me--ñ ---s-i-- -a---m --l--i. Meniñ kïoskige barğım keledi. M-n-ñ k-o-k-g- b-r-ı- k-l-d-. ----------------------------- Meniñ kïoskige barğım keledi.
Ma tahaksin raamatut laenutada. К-та-ха--дан -іт-- ал--- к-ле--. Кітапханадан кітап алғым келеді. К-т-п-а-а-а- к-т-п а-ғ-м к-л-д-. -------------------------------- Кітапханадан кітап алғым келеді. 0
K-t--x-nad-n-kit-p alğ----e--di. Kitapxanadan kitap alğım keledi. K-t-p-a-a-a- k-t-p a-ğ-m k-l-d-. -------------------------------- Kitapxanadan kitap alğım keledi.
Ma tahaksin raamatut osta. М---- кіт-- ----п -л-ы- ке---і. Менің кітап сатып алғым келеді. М-н-ң к-т-п с-т-п а-ғ-м к-л-д-. ------------------------------- Менің кітап сатып алғым келеді. 0
M-ni- ---a----t-p---ğ-m k-l---. Meniñ kitap satıp alğım keledi. M-n-ñ k-t-p s-t-p a-ğ-m k-l-d-. ------------------------------- Meniñ kitap satıp alğım keledi.
Ma tahaksin ajalehte osta. Г--ет--а-ы----ғ----е----. Газет сатып алғым келеді. Г-з-т с-т-п а-ғ-м к-л-д-. ------------------------- Газет сатып алғым келеді. 0
Ga-----at-p -l----ke--di. Gazet satıp alğım keledi. G-z-t s-t-p a-ğ-m k-l-d-. ------------------------- Gazet satıp alğım keledi.
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. К---п ---ғ- --та-х-н--- б--ғ-- кел-д-. Кітап алуға кітапханаға барғым келеді. К-т-п а-у-а к-т-п-а-а-а б-р-ы- к-л-д-. -------------------------------------- Кітап алуға кітапханаға барғым келеді. 0
K---- a-w-- --tap--nağa--ar-ım ---edi. Kitap alwğa kitapxanağa barğım keledi. K-t-p a-w-a k-t-p-a-a-a b-r-ı- k-l-d-. -------------------------------------- Kitap alwğa kitapxanağa barğım keledi.
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. Кі-ап-а--ға ---ап--ү-ен-не б--------леді. Кітап алуға кітап дүкеніне барғым келеді. К-т-п а-у-а к-т-п д-к-н-н- б-р-ы- к-л-д-. ----------------------------------------- Кітап алуға кітап дүкеніне барғым келеді. 0
K--a---lwğa--i-----ü----n- b-r--- -e--d-. Kitap alwğa kitap dükenine barğım keledi. K-t-p a-w-a k-t-p d-k-n-n- b-r-ı- k-l-d-. ----------------------------------------- Kitap alwğa kitap dükenine barğım keledi.
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. Г--ет--л-ға -ио---ге б--ғ-м--е-е--. Газет алуға киоскіге барғым келеді. Г-з-т а-у-а к-о-к-г- б-р-ы- к-л-д-. ----------------------------------- Газет алуға киоскіге барғым келеді. 0
G---t alwğa k-o---ge ba-ğ-- ke-e-i. Gazet alwğa kïoskige barğım keledi. G-z-t a-w-a k-o-k-g- b-r-ı- k-l-d-. ----------------------------------- Gazet alwğa kïoskige barğım keledi.
Ma tahaksin prillipoodi. О-ти--ға б---ы----леді. Оптикаға барғым келеді. О-т-к-ғ- б-р-ы- к-л-д-. ----------------------- Оптикаға барғым келеді. 0
O-t-k-ğa------m ---e-i. Optïkağa barğım keledi. O-t-k-ğ- b-r-ı- k-l-d-. ----------------------- Optïkağa barğım keledi.
Ma tahaksin kauplusesse. Су-ерм-----ке --рғы- -е-е-і. Супермаркетке барғым келеді. С-п-р-а-к-т-е б-р-ы- к-л-д-. ---------------------------- Супермаркетке барғым келеді. 0
Sw-e--a---tk--b---ı- k-l---. Swpermarketke barğım keledi. S-p-r-a-k-t-e b-r-ı- k-l-d-. ---------------------------- Swpermarketke barğım keledi.
Ma tahaksin pagariärisse. На- -ү-е-і-- б-рғ-- -е-е--. Нан дүкеніне барғым келеді. Н-н д-к-н-н- б-р-ы- к-л-д-. --------------------------- Нан дүкеніне барғым келеді. 0
Na- --k-n--e -----m k-led-. Nan dükenine barğım keledi. N-n d-k-n-n- b-r-ı- k-l-d-. --------------------------- Nan dükenine barğım keledi.
Ma tahaksin prille osta. К-з---------аты---лғы--к-л-ді. Көзілдірік сатып алғым келеді. К-з-л-і-і- с-т-п а-ғ-м к-л-д-. ------------------------------ Көзілдірік сатып алғым келеді. 0
K---ldirik-satı- -lğ-m k--edi. Közildirik satıp alğım keledi. K-z-l-i-i- s-t-p a-ğ-m k-l-d-. ------------------------------ Közildirik satıp alğım keledi.
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. Ж-м-с м-н---к-ніс---т-п-а---м ----д-. Жеміс мен көкөніс сатып алғым келеді. Ж-м-с м-н к-к-н-с с-т-п а-ғ-м к-л-д-. ------------------------------------- Жеміс мен көкөніс сатып алғым келеді. 0
J---- -e--k-kö--s -at-- a-ğ-m --le-i. Jemis men kökönis satıp alğım keledi. J-m-s m-n k-k-n-s s-t-p a-ğ-m k-l-d-. ------------------------------------- Jemis men kökönis satıp alğım keledi.
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. Т-қ-ш--ен -ан с-т-п -л----кел-д-. Тоқаш пен нан сатып алғым келеді. Т-қ-ш п-н н-н с-т-п а-ғ-м к-л-д-. --------------------------------- Тоқаш пен нан сатып алғым келеді. 0
T---- -e- na--sa--p a--ım --l-d-. Toqaş pen nan satıp alğım keledi. T-q-ş p-n n-n s-t-p a-ğ-m k-l-d-. --------------------------------- Toqaş pen nan satıp alğım keledi.
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. Көзі-д-р-- --у-- о--и-а-а-б---ы- -е----. Көзілдірік алуға оптикаға барғым келеді. К-з-л-і-і- а-у-а о-т-к-ғ- б-р-ы- к-л-д-. ---------------------------------------- Көзілдірік алуға оптикаға барғым келеді. 0
Kö--ldi-ik-a---a---t--a-----rğ-m-ke----. Közildirik alwğa optïkağa barğım keledi. K-z-l-i-i- a-w-a o-t-k-ğ- b-r-ı- k-l-d-. ---------------------------------------- Közildirik alwğa optïkağa barğım keledi.
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. Ж-м-с---- -өк--і--алуға-с--е---р-етке -а-ғ---кел---. Жеміс пен көкөніс алуға супермаркетке барғым келеді. Ж-м-с п-н к-к-н-с а-у-а с-п-р-а-к-т-е б-р-ы- к-л-д-. ---------------------------------------------------- Жеміс пен көкөніс алуға супермаркетке барғым келеді. 0
J-mi- --- k--ön------ğa---per--r---ke-b-r--m ke-edi. Jemis pen kökönis alwğa swpermarketke barğım keledi. J-m-s p-n k-k-n-s a-w-a s-p-r-a-k-t-e b-r-ı- k-l-d-. ---------------------------------------------------- Jemis pen kökönis alwğa swpermarketke barğım keledi.
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. То-аш---н -------ға-на- --кен-не б-р-ым--е-еді. Тоқаш пен нан алуға нан дүкеніне барғым келеді. Т-қ-ш п-н н-н а-у-а н-н д-к-н-н- б-р-ы- к-л-д-. ----------------------------------------------- Тоқаш пен нан алуға нан дүкеніне барғым келеді. 0
T-qa- p-- --n a-w-a n-n-dü--n-n- -a-ğı--k-ledi. Toqaş pen nan alwğa nan dükenine barğım keledi. T-q-ş p-n n-n a-w-a n-n d-k-n-n- b-r-ı- k-l-d-. ----------------------------------------------- Toqaş pen nan alwğa nan dükenine barğım keledi.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!