Vestmik

et Sidesõnad 1   »   uz birikmalar 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [toqson tort]

birikmalar 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Y-mg----------i-i k-t-n-. Y_____ t_________ k______ Y-m-i- t-x-a-h-n- k-t-n-. ------------------------- Yomgir toxtashini kuting. 0
Oota kuni ma valmis olen. I-h-m-tu--ma--n-ha----ing I____ t___________ k_____ I-h-m t-g-m-g-n-h- k-t-n- ------------------------- Ishim tugamaguncha kuting 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. U--n- ----ib--el-----i -ut---. U____ q_____ k________ k______ U-i-g q-y-i- k-l-s-i-i k-t-n-. ------------------------------ Uning qaytib kelishini kuting. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. Soc--a--mni-qu--t------ ---ya-m-n. S__________ q__________ k_________ S-c-l-r-m-i q-r-t-s-i-i k-t-a-m-n- ---------------------------------- Sochlarimni quritishini kutyapman. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Fi----u-a-hi-------m--. F___ t________ k_______ F-l- t-g-s-i-i k-t-m-n- ----------------------- Film tugashini kutaman. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Men----tof--ni-- yashi---h-r--i-yo-ma-----a -u--m-n. M__ s___________ y_____ c______ y__________ k_______ M-n s-e-o-o-n-n- y-s-i- c-i-o-i y-n-a-u-c-a k-t-m-n- ---------------------------------------------------- Men svetoforning yashil chirogi yonmaguncha kutaman. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Qa---n-t-t---a chi---i-? Q_____ t______ c________ Q-c-o- t-t-l-a c-i-a-i-? ------------------------ Qachon tatilga chiqasiz? 0
Veel enne suvevaheaga? Y--g----til--ldi-a-m-? Y____ t____ o_________ Y-z-i t-t-l o-d-d-n-i- ---------------------- Yozgi tatil oldidanmi? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. Ha- -o-----atil bos-l-n-s-i------di- h-m. H__ y____ t____ b_____________ o____ h___ H-, y-z-i t-t-l b-s-l-n-s-i-a- o-d-n h-m- ----------------------------------------- Ha, yozgi tatil boshlanishidan oldin ham. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. Q-sh -os--an-shid---o-din---m-i -a-ka-lan-. Q___ b_____________ o____ t____ m__________ Q-s- b-s-l-n-s-i-a- o-d-n t-m-i m-h-a-l-n-. ------------------------------------------- Qish boshlanishidan oldin tomni mahkamlang. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. S-o-ga--t-rish--- -l----q-l-n--zni ---i-g. S_____ o_________ o____ q_________ y______ S-o-g- o-i-i-h-a- o-d-n q-l-n-i-n- y-v-n-. ------------------------------------------ Stolga otirishdan oldin qolingizni yuving. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Tas---r-g- chiq---dan oldin-oyn-ni y---ng. T_________ c_________ o____ o_____ y______ T-s-q-r-g- c-i-i-h-a- o-d-n o-n-n- y-p-n-. ------------------------------------------ Tashqariga chiqishdan oldin oynani yoping. 0
Millal sa koju tuled? Qachon--yga ---ta--z? Q_____ u___ q________ Q-c-o- u-g- q-y-a-i-? --------------------- Qachon uyga qaytasiz? 0
Peale tunde? Darsd-n--ey---i? D______ k_______ D-r-d-n k-y-n-i- ---------------- Darsdan keyinmi? 0
Jah, peale tundide lõppu. Ha, -a---t---ga-d---k-y--. H__ d___ t_________ k_____ H-, d-r- t-g-g-n-a- k-y-n- -------------------------- Ha, dars tugagandan keyin. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. V-q-a sodir -ol---id-n k-yi- ---osh-- is---y --ma-i. V____ s____ b_________ k____ u b_____ i_____ o______ V-q-a s-d-r b-l-a-i-a- k-y-n u b-s-q- i-h-a- o-m-d-. ---------------------------------------------------- Voqea sodir bolganidan keyin u boshqa ishlay olmadi. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. I-hi-- -oq-t--ch- A--r-ka-a -----. I_____ y_________ A________ k_____ I-h-n- y-q-t-a-h- A-e-i-a-a k-t-i- ---------------------------------- Ishini yoqotgach, Amerikaga ketdi. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. A--rik--a-k--g--i----ke--- ---i------i. A________ k_________ k____ b____ k_____ A-e-i-a-a k-t-a-i-a- k-y-n b-y-b k-t-i- --------------------------------------- Amerikaga ketganidan keyin boyib ketdi. 0

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...