Vestmik

et Asjaajamised   »   da På indkøb

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [enoghalvtreds]

På indkøb

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. Jeg -i---- --b--ote--t. J__ v__ p_ b___________ J-g v-l p- b-b-i-t-k-t- ----------------------- Jeg vil på biblioteket. 0
Ma tahaksin raamatupoodi. J-g------ bo-h-n-len. J__ v__ i b__________ J-g v-l i b-g-a-d-e-. --------------------- Jeg vil i boghandlen. 0
Ma tahaksin kioski. Jeg -i- i---o--e-. J__ v__ i k_______ J-g v-l i k-o-k-n- ------------------ Jeg vil i kiosken. 0
Ma tahaksin raamatut laenutada. J-- -il l--- en ---. J__ v__ l___ e_ b___ J-g v-l l-n- e- b-g- -------------------- Jeg vil låne en bog. 0
Ma tahaksin raamatut osta. J------ ---e en--o-. J__ v__ k___ e_ b___ J-g v-l k-b- e- b-g- -------------------- Jeg vil købe en bog. 0
Ma tahaksin ajalehte osta. Jeg--il k-b- -n -vis. J__ v__ k___ e_ a____ J-g v-l k-b- e- a-i-. --------------------- Jeg vil købe en avis. 0
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. J-- vil----bi-li-te-e----r at l-ne ---b--. J__ v__ p_ b__________ f__ a_ l___ e_ b___ J-g v-l p- b-b-i-t-k-t f-r a- l-n- e- b-g- ------------------------------------------ Jeg vil på biblioteket for at låne en bog. 0
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. J-g -il i-bog--n--en---r at-kø---en --g. J__ v__ i b_________ f__ a_ k___ e_ b___ J-g v-l i b-g-a-d-e- f-r a- k-b- e- b-g- ---------------------------------------- Jeg vil i boghandlen for at købe en bog. 0
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. J-g-v---i---os-en f-- at --b- en-a--s. J__ v__ i k______ f__ a_ k___ e_ a____ J-g v-l i k-o-k-n f-r a- k-b- e- a-i-. -------------------------------------- Jeg vil i kiosken for at købe en avis. 0
Ma tahaksin prillipoodi. J-g -il-----o--ik-re-. J__ v__ t__ o_________ J-g v-l t-l o-t-k-r-n- ---------------------- Jeg vil til optikeren. 0
Ma tahaksin kauplusesse. J-g ------s-p--marke---. J__ v__ i s_____________ J-g v-l i s-p-r-a-k-d-t- ------------------------ Jeg vil i supermarkedet. 0
Ma tahaksin pagariärisse. Jeg--i- til-ba----n. J__ v__ t__ b_______ J-g v-l t-l b-g-r-n- -------------------- Jeg vil til bageren. 0
Ma tahaksin prille osta. J-g --- -ø-- e- --r--r--le-. J__ v__ k___ e_ p__ b_______ J-g v-l k-b- e- p-r b-i-l-r- ---------------------------- Jeg vil købe et par briller. 0
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. Je---il--øb---r-g- o- g---t----r. J__ v__ k___ f____ o_ g__________ J-g v-l k-b- f-u-t o- g-ø-t-a-e-. --------------------------------- Jeg vil købe frugt og grøntsager. 0
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. J-g --l ---e---n---y-ker-og----d. J__ v__ k___ r__________ o_ b____ J-g v-l k-b- r-n-s-y-k-r o- b-ø-. --------------------------------- Jeg vil købe rundstykker og brød. 0
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. Je- v-------o---k------o--at-købe-et-par b-i----. J__ v__ t__ o________ f__ a_ k___ e_ p__ b_______ J-g v-l t-l o-t-k-r-n f-r a- k-b- e- p-r b-i-l-r- ------------------------------------------------- Jeg vil til optikeren for at købe et par briller. 0
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. Je--vil-- -u---m-rk------or-a-----e---u-- og g-----a--r. J__ v__ i s____________ f__ a_ k___ f____ o_ g__________ J-g v-l i s-p-r-a-k-d-t f-r a- k-b- f-u-t o- g-ø-t-a-e-. -------------------------------------------------------- Jeg vil i supermarkedet for at købe frugt og grøntsager. 0
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. Jeg-vil--i- -age--- -or-a---ø-- --n-s----e---g----d. J__ v__ t__ b______ f__ a_ k___ r__________ o_ b____ J-g v-l t-l b-g-r-n f-r a- k-b- r-n-s-y-k-r o- b-ø-. ---------------------------------------------------- Jeg vil til bageren for at købe rundstykker og brød. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!