Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   uz egalik olmoshi 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [oltmish etti]

egalik olmoshi 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
prillid koz--n-k k_______ k-z-y-a- -------- kozoynak 0
Ta unustas oma prillid. U--ozoyn-k-i--nu--i. U k_________ u______ U k-z-y-a-n- u-u-d-. -------------------- U kozoynakni unutdi. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? U--n- -oz------ -a-e-d-? U____ k________ q_______ U-i-g k-z-y-a-i q-y-r-a- ------------------------ Uning kozoynagi qayerda? 0
kell soat s___ s-a- ---- soat 0
Ta kell on katki. U---g-s---i b--i-gan. U____ s____ b________ U-i-g s-a-i b-z-l-a-. --------------------- Uning soati buzilgan. 0
Kell ripub seinal. S-a- -e---ga---ilg-n. S___ d______ o_______ S-a- d-v-r-a o-i-g-n- --------------------- Soat devorga osilgan. 0
pass pasport p______ p-s-o-t ------- pasport 0
Ta kaotas enda passi. U p-----t--i -oqot-i. U p_________ y_______ U p-s-o-t-n- y-q-t-i- --------------------- U pasportini yoqotdi. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? U---g---spo-ti ----rd-? U____ p_______ q_______ U-i-g p-s-o-t- q-y-r-a- ----------------------- Uning pasporti qayerda? 0
nad – nende u---u---g u - u____ u - u-i-g --------- u - uning 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. B-l-lar-ota-o----rin--to-- o--a--il-r. B______ o____________ t___ o__________ B-l-l-r o-a-o-a-a-i-i t-p- o-m-y-i-a-. -------------------------------------- Bolalar ota-onalarini topa olmaydilar. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! Am-- -eyin u-----ot---na-i---l---! A___ k____ u____ o________ k______ A-m- k-y-n u-i-g o-a-o-a-i k-l-d-! ---------------------------------- Ammo keyin uning ota-onasi keladi! 0
Teie – teie S-z------ning S__ - s______ S-z - s-z-i-g ------------- Siz - sizning 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? S-y-h--in-iz-q-nd-y o-d-,-ja-o- M--l---? S___________ q_____ o____ j____ M_______ S-y-h-t-n-i- q-n-a- o-d-, j-n-b M-u-l-r- ---------------------------------------- Sayohatingiz qanday otdi, janob Myuller? 0
Kus on teie naine, härra Müller? X---n-ng-z q-yer--, --n---M-ul--r? X_________ q_______ j____ M_______ X-t-n-n-i- q-y-r-a- j-n-b M-u-l-r- ---------------------------------- Xotiningiz qayerda, janob Myuller? 0
Teie – teie S-z---siz-i-g S__ - s______ S-z - s-z-i-g ------------- Siz - sizning 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? S-fari--iz qand-y---d-- --m-d- ---i-? S_________ q_____ o____ S_____ x_____ S-f-r-n-i- q-n-a- o-d-, S-m-d- x-n-m- ------------------------------------- Safaringiz qanday otdi, Shmidt xonim? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? E--n--z qa-e---,----sis S-i-? E______ q_______ m_____ S____ E-i-g-z q-y-r-a- m-s-i- S-i-? ----------------------------- Eringiz qayerda, missis Smit? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 usbeki (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!