Я х-------дзіць-у б-бліят---.
Я х___ с_______ у б__________
Я х-ч- с-а-з-ц- у б-б-і-т-к-.
-----------------------------
Я хачу схадзіць у бібліятэку. 0 Ya k------s-----і--- --b--l----eku.Y_ k_____ s_________ u b___________Y- k-a-h- s-h-d-і-s- u b-b-і-a-e-u------------------------------------Ya khachu skhadzіts’ u bіblіyateku.
Я -а-у сха--іць у----г-рн-.
Я х___ с_______ у к________
Я х-ч- с-а-з-ц- у к-і-а-н-.
---------------------------
Я хачу схадзіць у кнігарню. 0 Y- kh---u-s----z---’--------rny-.Y_ k_____ s_________ u k_________Y- k-a-h- s-h-d-і-s- u k-і-a-n-u----------------------------------Ya khachu skhadzіts’ u knіgarnyu.
Я --чу сх-дз-ц- у ---ік.
Я х___ с_______ у ш_____
Я х-ч- с-а-з-ц- у ш-п-к-
------------------------
Я хачу схадзіць у шапік. 0 Ya--ha-h---k-a-z---’---s-----.Y_ k_____ s_________ u s______Y- k-a-h- s-h-d-і-s- u s-a-і-.------------------------------Ya khachu skhadzіts’ u shapіk.
Я--а-у-ў-яц- у-карыс--н-е-к-ігу.
Я х___ ў____ у к_________ к_____
Я х-ч- ў-я-ь у к-р-с-а-н- к-і-у-
--------------------------------
Я хачу ўзяць у карыстанне кнігу. 0 Y--kh--hu----a-s’-u--a-y-ta--e k--g-.Y_ k_____ u______ u k_________ k_____Y- k-a-h- u-y-t-’ u k-r-s-a-n- k-і-u--------------------------------------Ya khachu uzyats’ u karystanne knіgu.
Я ------хадзіць - к---- о-ты-і.
Я х___ с_______ у к____ о______
Я х-ч- с-а-з-ц- у к-а-у о-т-к-.
-------------------------------
Я хачу схадзіць у краму оптыкі. 0 Y--k-a--u-s-hadz-t-- u-kr--u op--k-.Y_ k_____ s_________ u k____ o______Y- k-a-h- s-h-d-і-s- u k-a-u o-t-k-.------------------------------------Ya khachu skhadzіts’ u kramu optykі.
Я -а-- схад-і-- - --п-р-ар-ет.
Я х___ с_______ у с___________
Я х-ч- с-а-з-ц- у с-п-р-а-к-т-
------------------------------
Я хачу схадзіць у супермаркет. 0 Y- --a--- skh-dz-t---- s-perma-ket.Y_ k_____ s_________ u s___________Y- k-a-h- s-h-d-і-s- u s-p-r-a-k-t------------------------------------Ya khachu skhadzіts’ u supermarket.
Я--а-у -ха-зіц- у -ула--ую.
Я х___ с_______ у б________
Я х-ч- с-а-з-ц- у б-л-ч-у-.
---------------------------
Я хачу схадзіць у булачную. 0 Y----ach- s-had-іt-’-----la-hnuyu.Y_ k_____ s_________ u b__________Y- k-a-h- s-h-d-і-s- u b-l-c-n-y-.----------------------------------Ya khachu skhadzіts’ u bulachnuyu.
Я х--у ---іць са-а-і-у і-г---д--н-.
Я х___ к_____ с_______ і г_________
Я х-ч- к-п-ц- с-д-в-н- і г-р-д-і-у-
-----------------------------------
Я хачу купіць садавіну і гародніну. 0 Y--k-achu--u-іts’ sad-v-n- - ga--d---u.Y_ k_____ k______ s_______ і g_________Y- k-a-h- k-p-t-’ s-d-v-n- і g-r-d-і-u----------------------------------------Ya khachu kupіts’ sadavіnu і garodnіnu.
Я---ч--к-п-ц---у--ч-- ----еб.
Я х___ к_____ б______ і х____
Я х-ч- к-п-ц- б-л-ч-і і х-е-.
-----------------------------
Я хачу купіць булачкі і хлеб. 0 Y- kh-c-u kup-t-- b--ac--і і--hle-.Y_ k_____ k______ b_______ і k_____Y- k-a-h- k-p-t-’ b-l-c-k- і k-l-b------------------------------------Ya khachu kupіts’ bulachkі і khleb.
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju.
Я--а-у-сха-зіць-----пе--а--ет, к-- ---і-ь--а---і-у-- га-о-ніну.
Я х___ с_______ у с___________ к__ к_____ с_______ і г_________
Я х-ч- с-а-з-ц- у с-п-р-а-к-т- к-б к-п-ц- с-д-в-н- і г-р-д-і-у-
---------------------------------------------------------------
Я хачу схадзіць у супермаркет, каб купіць садавіну і гародніну. 0 Ya---ac-- -k---zіts’ u---p-rm-r-et, -a---u-іts--s---vіn- - -arod-іn-.Y_ k_____ s_________ u s___________ k__ k______ s_______ і g_________Y- k-a-h- s-h-d-і-s- u s-p-r-a-k-t- k-b k-p-t-’ s-d-v-n- і g-r-d-і-u----------------------------------------------------------------------Ya khachu skhadzіts’ u supermarket, kab kupіts’ sadavіnu і garodnіnu.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju.
Я хачу схадзіць у супермаркет, каб купіць садавіну і гародніну.
Ya khachu skhadzіts’ u supermarket, kab kupіts’ sadavіnu і garodnіnu.
Я хочу в супермаркет, чтобы купить фрукты и овощи.
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba.
Я -а-у ---дз----у-б-лач-у-- к-- ку-іць бул-чк------еб.
Я х___ с_______ у б________ к__ к_____ б______ і х____
Я х-ч- с-а-з-ц- у б-л-ч-у-, к-б к-п-ц- б-л-ч-і і х-е-.
------------------------------------------------------
Я хачу схадзіць у булачную, каб купіць булачкі і хлеб. 0 Y--kha--u--k----іts--u bul--hnuy-,---b-k-p-t-’ -----h-і - k-leb.Y_ k_____ s_________ u b__________ k__ k______ b_______ і k_____Y- k-a-h- s-h-d-і-s- u b-l-c-n-y-, k-b k-p-t-’ b-l-c-k- і k-l-b-----------------------------------------------------------------Ya khachu skhadzіts’ u bulachnuyu, kab kupіts’ bulachkі і khleb.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba.
Я хачу схадзіць у булачную, каб купіць булачкі і хлеб.
Ya khachu skhadzіts’ u bulachnuyu, kab kupіts’ bulachkі і khleb.
Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli.
Enamik neist on indoeuroopa keeled.
Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli.
Nad on vähemuskeeled.
Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest.
Aga nad ei ole murded.
Nad ei ole ka sisserändajate keeled
Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled.
See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele.
Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli.
Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40.
Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis.
Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal.
Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides.
Vähemuskeeltel on eristaatus.
Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi.
Need rühmad ei suuda endale ehitada koole.
Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust.
Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine.
Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta.
Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa.
Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena.
Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte.
Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe.
Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad.
Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades.
Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest.
Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka.
Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides.
Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele.
Pakistanis kehtib see riigikeelena.
Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud.
Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega.
Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded.
See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest.
Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena.
Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta.
Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid.
Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte.
Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus.
Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides.
Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!