И-----да -тида - -и--и---ката.
И____ д_ о____ в б____________
И-к-м д- о-и-а в б-б-и-т-к-т-.
------------------------------
Искам да отида в библиотеката. 0 I-k----a-ot----- bibl-o--k-t-.I____ d_ o____ v b____________I-k-m d- o-i-a v b-b-i-t-k-t-.------------------------------Iskam da otida v bibliotekata.
И--ам-д------а в книж-р---а--.
И____ д_ о____ в к____________
И-к-м д- о-и-а в к-и-а-н-ц-т-.
------------------------------
Искам да отида в книжарницата. 0 I---m d- ot---------z--r-----ta.I____ d_ o____ v k______________I-k-m d- o-i-a v k-i-h-r-i-s-t-.--------------------------------Iskam da otida v knizharnitsata.
Ис--- да -т----- ----ч-ия --газ-н.
И____ д_ о____ в о_______ м_______
И-к-м д- о-и-а в о-т-ч-и- м-г-з-н-
----------------------------------
Искам да отида в оптичния магазин. 0 I-ka- -- ---da----p----n-y--m-g-z--.I____ d_ o____ v o_________ m_______I-k-m d- o-i-a v o-t-c-n-y- m-g-z-n-------------------------------------Iskam da otida v optichniya magazin.
И---м------и-а-в с--е----к---.
И____ д_ о____ в с____________
И-к-м д- о-и-а в с-п-р-а-к-т-.
------------------------------
Искам да отида в супермаркета. 0 I-kam -a -t-d- v su-e-ma---t-.I____ d_ o____ v s____________I-k-m d- o-i-a v s-p-r-a-k-t-.------------------------------Iskam da otida v supermarketa.
Иск-------уп--п--д-ве-- зе--н-уц-.
И____ д_ к___ п______ и з_________
И-к-м д- к-п- п-о-о-е и з-л-н-у-и-
----------------------------------
Искам да купя плодове и зеленчуци. 0 I--am--- --py- -----ve----ele-c-----.I____ d_ k____ p______ i z___________I-k-m d- k-p-a p-o-o-e i z-l-n-h-t-i--------------------------------------Iskam da kupya plodove i zelenchutsi.
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju.
Ис----д- -тид- в--у---м-р-е-------да ---- ----о---и--еле---ци.
И____ д_ о____ в с____________ з_ д_ к___ п______ и з_________
И-к-м д- о-и-а в с-п-р-а-к-т-, з- д- к-п- п-о-о-е и з-л-н-у-и-
--------------------------------------------------------------
Искам да отида в супермаркета, за да купя плодове и зеленчуци. 0 I-k-- -a ot-d- v su---ma-k--a,------ k-pya--l-d-v--- ---en---ts-.I____ d_ o____ v s____________ z_ d_ k____ p______ i z___________I-k-m d- o-i-a v s-p-r-a-k-t-, z- d- k-p-a p-o-o-e i z-l-n-h-t-i------------------------------------------------------------------Iskam da otida v supermarketa, za da kupya plodove i zelenchutsi.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju.
Искам да отида в супермаркета, за да купя плодове и зеленчуци.
Iskam da otida v supermarketa, za da kupya plodove i zelenchutsi.
Я хочу в супермаркет, чтобы купить фрукты и овощи.
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba.
И-к-- -- оти-а-до ----а--иц-т------д- к-п- --еб--т- и х---.
И____ д_ о____ д_ х____________ з_ д_ к___ х_______ и х____
И-к-м д- о-и-а д- х-е-а-н-ц-т-, з- д- к-п- х-е-ч-т- и х-я-.
-----------------------------------------------------------
Искам да отида до хлебарницата, за да купя хлебчета и хляб. 0 Is-a- -----i-a----k-l-----itsa------ -a-k--y- kh-e-chet- i ---yab.I____ d_ o____ d_ k______________ z_ d_ k____ k_________ i k______I-k-m d- o-i-a d- k-l-b-r-i-s-t-, z- d- k-p-a k-l-b-h-t- i k-l-a-.------------------------------------------------------------------Iskam da otida do khlebarnitsata, za da kupya khlebcheta i khlyab.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba.
Искам да отида до хлебарницата, за да купя хлебчета и хляб.
Iskam da otida do khlebarnitsata, za da kupya khlebcheta i khlyab.
Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli.
Enamik neist on indoeuroopa keeled.
Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli.
Nad on vähemuskeeled.
Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest.
Aga nad ei ole murded.
Nad ei ole ka sisserändajate keeled
Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled.
See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele.
Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli.
Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40.
Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis.
Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal.
Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides.
Vähemuskeeltel on eristaatus.
Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi.
Need rühmad ei suuda endale ehitada koole.
Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust.
Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine.
Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta.
Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa.
Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena.
Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte.
Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe.
Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad.
Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades.
Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest.
Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka.
Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides.
Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele.
Pakistanis kehtib see riigikeelena.
Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud.
Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega.
Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded.
See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest.
Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena.
Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta.
Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid.
Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte.
Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus.
Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides.
Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!