Vestmik

et Kellaajad   »   uz marta

8 [kaheksa]

Kellaajad

Kellaajad

8 [sakkiz]

marta

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Vabandage! Ke---rasi-! K__________ K-c-i-a-i-! ----------- Kechirasiz! 0
Kui palju kell on, palun? S-a- n--h--b--d-? S___ n____ b_____ S-a- n-c-i b-l-i- ----------------- Soat nechi boldi? 0
Suur tänu. K-p----m-t. K__ r______ K-p r-h-a-. ----------- Kop rahmat. 0
Kell on üks. So-t--------di. S___ b__ b_____ S-a- b-r b-l-i- --------------- Soat bir boldi. 0
Kell on kaks. So-- -k------ldi. S___ i___ b______ S-a- i-k- b-‘-d-. ----------------- Soat ikki bo‘ldi. 0
Kell on kolm. Soa- -ch -oldi. S___ u__ b_____ S-a- u-h b-l-i- --------------- Soat uch boldi. 0
Kell on neli. S-a- t---t bo‘ldi. S___ t____ b______ S-a- t-‘-t b-‘-d-. ------------------ Soat to‘rt bo‘ldi. 0
Kell on viis. So-t-b-s----ld-. S___ b___ b_____ S-a- b-s- b-l-i- ---------------- Soat besh boldi. 0
Kell on kuus. S-a- -l----o‘ldi. S___ o___ b______ S-a- o-t- b-‘-d-. ----------------- Soat olti bo‘ldi. 0
Kell on seitse. S--- --tt-. S___ y_____ S-a- y-t-i- ----------- Soat yetti. 0
Kell on kaheksa. S--------i--b--ld-. S___ s_____ b______ S-a- s-k-i- b-‘-d-. ------------------- Soat sakkiz bo‘ldi. 0
Kell on üheksa. S-at--o‘q-----o-ldi. S___ t______ b______ S-a- t-‘-q-z b-‘-d-. -------------------- Soat to‘qqiz bo‘ldi. 0
Kell on kümme. S--t-o-n b---d-. S___ o__ b______ S-a- o-n b-‘-d-. ---------------- Soat o‘n bo‘ldi. 0
Kell on üksteist. S-a- o-- b-r-----d-. S___ o__ b__ b______ S-a- o-n b-r b-‘-d-. -------------------- Soat o‘n bir bo‘ldi. 0
Kell on kaksteist. S-at----ikki. S___ o_ i____ S-a- o- i-k-. ------------- Soat on ikki. 0
Ühes minutis on kuuskümmend sekundit. B-- d--i--da -l----h so--y- b-r. B__ d_______ o______ s_____ b___ B-r d-q-q-d- o-t-i-h s-n-y- b-r- -------------------------------- Bir daqiqada oltmish soniya bor. 0
Ühes tunnis on kuuskümmend minutit. B-r -oa-da ol-m--h ---i-- bo-. B__ s_____ o______ d_____ b___ B-r s-a-d- o-t-i-h d-q-q- b-r- ------------------------------ Bir soatda oltmish daqiqa bor. 0
Ühes päevas on kakskümmend neli tundi. Bir -u-d--y--ir---t--t -oa- -o-. B__ k____ y______ t___ s___ b___ B-r k-n-a y-g-r-a t-r- s-a- b-r- -------------------------------- Bir kunda yigirma tort soat bor. 0

Keelkonnad

Maal elab umbes 7 miljardit inimest. Ja nad räägivad umbes 7000 erinevat keelt! Nagu ka inimesed võivad keeled olla üksteisega sugulased. See tähendab, et neil on ühised juured. Aga leidub ka keeli, mis on täielikult eraldiseisvad. Nad ei ole geneetiliselt seotud ühegi teise keelega. Euroopas loetakse selliseks isoleeritud keeleks baski keelt. Kuid enamikel keeltel on siiski ‘vanemad’, ‘lapsed’ või ‘vennad-õed’ Nad kuuluvad mingisse kindlasse keeleperre. Et mõista, kui sarnased keeled on, tuleb neid võrrelda. Keeleteadlased on tänaseks avastanud umbes 300 geneetilise koodi üksust. Nende hulgas on 180 keeleperet, kus on rohkem kui üks keel. Ülejäänud 120 on isoleeritud keeled. Kõige suurem on indo-euroopa keelkond. See koosneb umbes 280 keelest. Sinna alla kuuluvad romaani, germaani ja slaavi keeled. Kõikidel mandritel on selle keelkonna keelte rääkijaid üle 3 miljardi! Aasias domineerib sino-tiibeti keel. Sellel keelel on enam kui 1.3 miljardit kõnelejat. Põhiliseks sino-tiibeti keeleks on hiina keel. Kolmas suurim keelkond asub Aafrikas. Kategooria nimi pärineb seal asuvatelt riikidelt: nigeri-kongo keeled. Seda räägib ‘vaid’ 350 miljonit inimest. Selle keelkonna põhiliseks keeleks on suahiili keel. Enamikel juhtudel on nii - mida lähem suhe, seda parem mõistmine. Inimesed, kes räägivad suguluskeeli, mõistavad üksteist hästi. Nad õpivad teise keele ära väga kiiresti. Seega, õppige keeli - suguvõsakokkutulekud on alati toredad!
Kas sa teadsid?
Saksa keel on rohkem kui 90 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad enamasti Saksamaal, Austrias ja Šveitsis. Aga ka Belgias, Liechtensteinis, Põhja-Itaalias ja Luxemburgis räägitakse saksa keelt. Lisaks emakeelenoskajatele on veel umbes 80 miljonit inimest, kes saksa keelt mõistavad. Saksa keel on nimelt üks õpitumatest keeltest. Nagu ka inglise ja hollandi keel, kuulub see läänegermaani keelte hulka. Läbi sajandite on seda aga ka teised keeled mõjutanud. See tuleneb sellest, et keelepiirkond asub keset Euroopat. Tänapäeval integreeritakse sõnavarasse enamasti inglisekeelseid mõisteid. Veel üks saksa keele tunnusjoon on tema mitmed erinevad dialektid. Need kaotavad aga aina rohkem tähtsust. Standardkeel laieneb eelkõige läbi meedia. Seetõttu tahavad mitmed koolid jälle dialekte õpetada. Saksa keele grammatika ei ole väga lihtne, aga tasub end ära! Sest saksa keel kuulub maailma kõige tähtsamate keelte hulka...