Vestmik

et Asjaajamised   »   it Fare spese

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [cinquantuno]

Fare spese

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. V----- -n---e-in bib-i-te--. V_____ a_____ i_ b__________ V-g-i- a-d-r- i- b-b-i-t-c-. ---------------------------- Voglio andare in biblioteca. 0
Ma tahaksin raamatupoodi. V----- -n-ar- in-li-----a. V_____ a_____ i_ l________ V-g-i- a-d-r- i- l-b-e-i-. -------------------------- Voglio andare in libreria. 0
Ma tahaksin kioski. V--lio---d-r------ed--ol-. V_____ a_____ a___________ V-g-i- a-d-r- a-l-e-i-o-a- -------------------------- Voglio andare all’edicola. 0
Ma tahaksin raamatut laenutada. Vo--io -r---er---- pr-s--to-u- -i---. V_____ p_______ i_ p_______ u_ l_____ V-g-i- p-e-d-r- i- p-e-t-t- u- l-b-o- ------------------------------------- Voglio prendere in prestito un libro. 0
Ma tahaksin raamatut osta. V--li--c-m-ra---un -ib--. V_____ c_______ u_ l_____ V-g-i- c-m-r-r- u- l-b-o- ------------------------- Voglio comprare un libro. 0
Ma tahaksin ajalehte osta. Vo---o--om---r--un -io-n---. V_____ c_______ u_ g________ V-g-i- c-m-r-r- u- g-o-n-l-. ---------------------------- Voglio comprare un giornale. 0
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. Vo-lio-and-re -----b--ote-- pe- p-en--re i- pr--ti-- -n-lib--. V_____ a_____ i_ b_________ p__ p_______ i_ p_______ u_ l_____ V-g-i- a-d-r- i- b-b-i-t-c- p-r p-e-d-r- i- p-e-t-t- u- l-b-o- -------------------------------------------------------------- Voglio andare in biblioteca per prendere in prestito un libro. 0
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. Vog--o---da----n-lib---i--per co-pra---u- -ibr-. V_____ a_____ i_ l_______ p__ c_______ u_ l_____ V-g-i- a-d-r- i- l-b-e-i- p-r c-m-r-r- u- l-b-o- ------------------------------------------------ Voglio andare in libreria per comprare un libro. 0
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. Vo---- --da-- -l--edi-ola-p-- --mpr--- u-----rnale. V_____ a_____ a__________ p__ c_______ u_ g________ V-g-i- a-d-r- a-l-e-i-o-a p-r c-m-r-r- u- g-o-n-l-. --------------------------------------------------- Voglio andare all’edicola per comprare un giornale. 0
Ma tahaksin prillipoodi. Vog--o -n-are d--l-o-ti-o. V_____ a_____ d___________ V-g-i- a-d-r- d-l-’-t-i-o- -------------------------- Voglio andare dall’ottico. 0
Ma tahaksin kauplusesse. Vo-l-o anda-e--l --pe-m---ato. V_____ a_____ a_ s____________ V-g-i- a-d-r- a- s-p-r-e-c-t-. ------------------------------ Voglio andare al supermercato. 0
Ma tahaksin pagariärisse. Vog-io--nd-r----l -ornaio. V_____ a_____ d__ f_______ V-g-i- a-d-r- d-l f-r-a-o- -------------------------- Voglio andare dal fornaio. 0
Ma tahaksin prille osta. V--lio-com--a---de---------al-. V_____ c_______ d____ o________ V-g-i- c-m-r-r- d-g-i o-c-i-l-. ------------------------------- Voglio comprare degli occhiali. 0
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. Vog--- c------e fr-t-----ve-d--a. V_____ c_______ f_____ e v_______ V-g-i- c-m-r-r- f-u-t- e v-r-u-a- --------------------------------- Voglio comprare frutta e verdura. 0
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. Vog-i---om--a-e-p-n-ni-e pan-. V_____ c_______ p_____ e p____ V-g-i- c-m-r-r- p-n-n- e p-n-. ------------------------------ Voglio comprare panini e pane. 0
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. V-g----a-da-- da-l----ic--p-r c-----re -e-l- -c-hia--. V_____ a_____ d__________ p__ c_______ d____ o________ V-g-i- a-d-r- d-l-’-t-i-o p-r c-m-r-r- d-g-i o-c-i-l-. ------------------------------------------------------ Voglio andare dall’ottico per comprare degli occhiali. 0
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. Vo--i- and-r---- s-p-rm--cato p-r --mp---- fr--t- - ver---a. V_____ a_____ a_ s___________ p__ c_______ f_____ e v_______ V-g-i- a-d-r- a- s-p-r-e-c-t- p-r c-m-r-r- f-u-t- e v-r-u-a- ------------------------------------------------------------ Voglio andare al supermercato per comprare frutta e verdura. 0
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. Vogl-o-a---re--al f--naio per c-mp-a-e----i---e --ne. V_____ a_____ d__ f______ p__ c_______ p_____ e p____ V-g-i- a-d-r- d-l f-r-a-o p-r c-m-r-r- p-n-n- e p-n-. ----------------------------------------------------- Voglio andare dal fornaio per comprare panini e pane. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + itaalia (1-100) MP3 itaalia (1-100)
Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!