Vestmik

et Asjaajamised   »   en Running errands

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [fifty-one]

Running errands

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (UK) Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. I -an--to -o-to-t-- -i-r--y. I w___ t_ g_ t_ t__ l_______ I w-n- t- g- t- t-e l-b-a-y- ---------------------------- I want to go to the library. 0
Ma tahaksin raamatupoodi. I w--t-t-----t- --e -o-ks--r-. I w___ t_ g_ t_ t__ b_________ I w-n- t- g- t- t-e b-o-s-o-e- ------------------------------ I want to go to the bookstore. 0
Ma tahaksin kioski. I ---t ---g---o th--n---p-pe- st-n-. I w___ t_ g_ t_ t__ n________ s_____ I w-n- t- g- t- t-e n-w-p-p-r s-a-d- ------------------------------------ I want to go to the newspaper stand. 0
Ma tahaksin raamatut laenutada. I--a----- b--r-----b---. I w___ t_ b_____ a b____ I w-n- t- b-r-o- a b-o-. ------------------------ I want to borrow a book. 0
Ma tahaksin raamatut osta. I-wan- -- bu--a ---k. I w___ t_ b__ a b____ I w-n- t- b-y a b-o-. --------------------- I want to buy a book. 0
Ma tahaksin ajalehte osta. I-w--t-to ----- ne-spap-r. I w___ t_ b__ a n_________ I w-n- t- b-y a n-w-p-p-r- -------------------------- I want to buy a newspaper. 0
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. I--ant to-g-----t------r-ry--- bor-ow --b-o-. I w___ t_ g_ t_ t__ l______ t_ b_____ a b____ I w-n- t- g- t- t-e l-b-a-y t- b-r-o- a b-o-. --------------------------------------------- I want to go to the library to borrow a book. 0
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. I wa-------- t- -he-b--kst-r- ------ - b-o-. I w___ t_ g_ t_ t__ b________ t_ b__ a b____ I w-n- t- g- t- t-e b-o-s-o-e t- b-y a b-o-. -------------------------------------------- I want to go to the bookstore to buy a book. 0
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. I----t-to g-----the ----- - n---p---r s---- -o -u----newspap-r. I w___ t_ g_ t_ t__ k____ / n________ s____ t_ b__ a n_________ I w-n- t- g- t- t-e k-o-k / n-w-p-p-r s-a-d t- b-y a n-w-p-p-r- --------------------------------------------------------------- I want to go to the kiosk / newspaper stand to buy a newspaper. 0
Ma tahaksin prillipoodi. I--an- -o--o--o --- ---i-ian. I w___ t_ g_ t_ t__ o________ I w-n- t- g- t- t-e o-t-c-a-. ----------------------------- I want to go to the optician. 0
Ma tahaksin kauplusesse. I-want -- -o-----h--sup--m-rk-t. I w___ t_ g_ t_ t__ s___________ I w-n- t- g- t- t-e s-p-r-a-k-t- -------------------------------- I want to go to the supermarket. 0
Ma tahaksin pagariärisse. I wa-t t- go -- t-- -a-e-y. I w___ t_ g_ t_ t__ b______ I w-n- t- g- t- t-e b-k-r-. --------------------------- I want to go to the bakery. 0
Ma tahaksin prille osta. I --n---o---y-som---l-ss--. I w___ t_ b__ s___ g_______ I w-n- t- b-y s-m- g-a-s-s- --------------------------- I want to buy some glasses. 0
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. I ---- -o-----f-ui----d----et---e-. I w___ t_ b__ f____ a__ v__________ I w-n- t- b-y f-u-t a-d v-g-t-b-e-. ----------------------------------- I want to buy fruit and vegetables. 0
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. I---n- -----------s --- bre-d. I w___ t_ b__ r____ a__ b_____ I w-n- t- b-y r-l-s a-d b-e-d- ------------------------------ I want to buy rolls and bread. 0
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. I ---t t------- th---p---i-- ---buy-g-ass-s. I w___ t_ g_ t_ t__ o_______ t_ b__ g_______ I w-n- t- g- t- t-e o-t-c-a- t- b-y g-a-s-s- -------------------------------------------- I want to go to the optician to buy glasses. 0
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. I want t---o -o-t-e-------a--e- -o-----fru-- a-d -e----bles. I w___ t_ g_ t_ t__ s__________ t_ b__ f____ a__ v__________ I w-n- t- g- t- t-e s-p-r-a-k-t t- b-y f-u-t a-d v-g-t-b-e-. ------------------------------------------------------------ I want to go to the supermarket to buy fruit and vegetables. 0
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. I-wa---t--g---o -he-b-ke- to---y----l--and-br---. I w___ t_ g_ t_ t__ b____ t_ b__ r____ a__ b_____ I w-n- t- g- t- t-e b-k-r t- b-y r-l-s a-d b-e-d- ------------------------------------------------- I want to go to the baker to buy rolls and bread. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + inglise (UK) (1-100) MP3 inglise (UK) (1-100)
Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!