Vestmik

et Joogid   »   uz ichimliklar

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [on ikki]

ichimliklar

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Ma joon teed. Me--c-oy -c-am--. M__ c___ i_______ M-n c-o- i-h-m-n- ----------------- Men choy ichaman. 0
Ma joon kohvi. Men--a-va i-h-ma-. M__ q____ i_______ M-n q-h-a i-h-m-n- ------------------ Men qahva ichaman. 0
Ma joon mineraalvett. M----i--ral-suv i-haman. M__ m______ s__ i_______ M-n m-n-r-l s-v i-h-m-n- ------------------------ Men mineral suv ichaman. 0
Jood sa teed sidruniga? li----i -ho---ch----mi l______ c___ i________ l-m-n-i c-o- i-h-s-z-i ---------------------- limonli choy ichasizmi 0
Jood sa kohvi suhkruga? sha--r b-la---ah-- -ch-s-zmi s_____ b____ q____ i________ s-a-a- b-l-n q-h-a i-h-s-z-i ---------------------------- shakar bilan qahva ichasizmi 0
Jood sa vett jääga? m-z-bi-an suv---h-s-z--? m__ b____ s__ i_________ m-z b-l-n s-v i-h-s-z-i- ------------------------ muz bilan suv ichasizmi? 0
Siin on pidu. B--y-r-a zi---at bo-. B_ y____ z______ b___ B- y-r-a z-y-f-t b-r- --------------------- Bu yerda ziyofat bor. 0
Inimesed joovad šampust. Oda-l-- ---m--n i-------i. O______ s______ i_________ O-a-l-r s-a-p-n i-h-s-a-i- -------------------------- Odamlar shampan ichishadi. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. Od---a- sh---b-va-p--o i-hi--ad-. O______ s_____ v_ p___ i_________ O-a-l-r s-a-o- v- p-v- i-h-s-a-i- --------------------------------- Odamlar sharob va pivo ichishadi. 0
Jood sa alkoholi? S----l------m--kl-r --ha-izm-? S______ i__________ i_________ S-i-t-i i-h-m-i-l-r i-h-s-z-i- ------------------------------ Spirtli ichimliklar ichasizmi? 0
Jood sa viskit? vi-ki --hasiz-i v____ i________ v-s-i i-h-s-z-i --------------- viski ichasizmi 0
Jood sa koolat rummiga? Si--r-m --lan kola -c--s-z-i? S__ r__ b____ k___ i_________ S-z r-m b-l-n k-l- i-h-s-z-i- ----------------------------- Siz rom bilan kola ichasizmi? 0
Mulle ei meeldi šampus. M-n ---lan-an ---o-- -o-ti----man. M__ g________ v_____ y____________ M-n g-z-a-g-n v-n-n- y-q-i-m-y-a-. ---------------------------------- Men gazlangan vinoni yoqtirmayman. 0
Mulle ei meeldi vein. M-n vi--n--yoq-ir---m-n M__ v_____ y___________ M-n v-n-n- y-q-i-m-y-a- ----------------------- Men vinoni yoqtirmayman 0
Mulle ei meeldi õlu. Men-piv--i-yo-ti-may-a-. M__ p_____ y____________ M-n p-v-n- y-q-i-m-y-a-. ------------------------ Men pivoni yoqtirmayman. 0
Beebile meeldib piim. Bo-a ---ni y-xsh- ko-adi. B___ s____ y_____ k______ B-l- s-t-i y-x-h- k-r-d-. ------------------------- Bola sutni yaxshi koradi. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. Bo-- k-k-o-va--l-- -ha--a---i---x-hi k----i. B___ k____ v_ o___ s_________ y_____ k______ B-l- k-k-o v- o-m- s-a-b-t-n- y-x-h- k-r-d-. -------------------------------------------- Bola kakao va olma sharbatini yaxshi koradi. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. Ay-l-apel--n --ar---- -- -r--fu-t -h-r--ti---y----i-k--a--. A___ a______ s_______ v_ g_______ s_________ y_____ k______ A-o- a-e-s-n s-a-b-t- v- g-e-f-r- s-a-b-t-n- y-x-h- k-r-d-. ----------------------------------------------------------- Ayol apelsin sharbati va greyfurt sharbatini yaxshi koradi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 usbeki (1-100)
Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!