Vestmik

et Asjaajamised   »   de Besorgungen machen

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [einundfünfzig]

Besorgungen machen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. I-- w-ll-i--di----bl--t-e-. I__ w___ i_ d__ B__________ I-h w-l- i- d-e B-b-i-t-e-. --------------------------- Ich will in die Bibliothek. 0
Ma tahaksin raamatupoodi. I---w-ll------e---c--a-d--n-. I__ w___ i_ d__ B____________ I-h w-l- i- d-e B-c-h-n-l-n-. ----------------------------- Ich will in die Buchhandlung. 0
Ma tahaksin kioski. Ic- ---l--u- ---s-. I__ w___ z__ K_____ I-h w-l- z-m K-o-k- ------------------- Ich will zum Kiosk. 0
Ma tahaksin raamatut laenutada. Ic- w-l- --n--u-h-----en. I__ w___ e__ B___ l______ I-h w-l- e-n B-c- l-i-e-. ------------------------- Ich will ein Buch leihen. 0
Ma tahaksin raamatut osta. Ic----ll-e-- B-c---au---. I__ w___ e__ B___ k______ I-h w-l- e-n B-c- k-u-e-. ------------------------- Ich will ein Buch kaufen. 0
Ma tahaksin ajalehte osta. Ic--will-e-n--Ze---n----uf--. I__ w___ e___ Z______ k______ I-h w-l- e-n- Z-i-u-g k-u-e-. ----------------------------- Ich will eine Zeitung kaufen. 0
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. Ich--i-- -n-d---B-b-io-h----um --n Buch -u---ihe-. I__ w___ i_ d__ B__________ u_ e__ B___ z_ l______ I-h w-l- i- d-e B-b-i-t-e-, u- e-n B-c- z- l-i-e-. -------------------------------------------------- Ich will in die Bibliothek, um ein Buch zu leihen. 0
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. Ic- wi-- -- d-e B-c-h-n--u-g- -- ein -uch-z--k-u-en. I__ w___ i_ d__ B____________ u_ e__ B___ z_ k______ I-h w-l- i- d-e B-c-h-n-l-n-, u- e-n B-c- z- k-u-e-. ---------------------------------------------------- Ich will in die Buchhandlung, um ein Buch zu kaufen. 0
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. I-- wi-l--um K--s----- e--e---it--g zu -auf-n. I__ w___ z__ K_____ u_ e___ Z______ z_ k______ I-h w-l- z-m K-o-k- u- e-n- Z-i-u-g z- k-u-e-. ---------------------------------------------- Ich will zum Kiosk, um eine Zeitung zu kaufen. 0
Ma tahaksin prillipoodi. I---wil----m-O-ti--r. I__ w___ z__ O_______ I-h w-l- z-m O-t-k-r- --------------------- Ich will zum Optiker. 0
Ma tahaksin kauplusesse. I-----ll zu---u-e-----t. I__ w___ z__ S__________ I-h w-l- z-m S-p-r-a-k-. ------------------------ Ich will zum Supermarkt. 0
Ma tahaksin pagariärisse. Ic- -ill-z-----ck-r. I__ w___ z__ B______ I-h w-l- z-m B-c-e-. -------------------- Ich will zum Bäcker. 0
Ma tahaksin prille osta. Ich -il- --n---r-----k-ufen. I__ w___ e___ B_____ k______ I-h w-l- e-n- B-i-l- k-u-e-. ---------------------------- Ich will eine Brille kaufen. 0
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. I-h --ll ------n- Ge--se -aufe-. I__ w___ O___ u__ G_____ k______ I-h w-l- O-s- u-d G-m-s- k-u-e-. -------------------------------- Ich will Obst und Gemüse kaufen. 0
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. I-h-w-ll---ö-c-en-u-- --o---a-fen. I__ w___ B_______ u__ B___ k______ I-h w-l- B-ö-c-e- u-d B-o- k-u-e-. ---------------------------------- Ich will Brötchen und Brot kaufen. 0
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. Ic- -i-- -um Op-iker, -m e-ne---il-- z---au---. I__ w___ z__ O_______ u_ e___ B_____ z_ k______ I-h w-l- z-m O-t-k-r- u- e-n- B-i-l- z- k-u-e-. ----------------------------------------------- Ich will zum Optiker, um eine Brille zu kaufen. 0
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. Ich---l- z----u-------t- u- -----u---Gem-se-zu-kau---. I__ w___ z__ S__________ u_ O___ u__ G_____ z_ k______ I-h w-l- z-m S-p-r-a-k-, u- O-s- u-d G-m-s- z- k-u-e-. ------------------------------------------------------ Ich will zum Supermarkt, um Obst und Gemüse zu kaufen. 0
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. I-h ---l-z---Bäcke-,-u- Brötch-n--nd-B-ot zu ----en. I__ w___ z__ B______ u_ B_______ u__ B___ z_ k______ I-h w-l- z-m B-c-e-, u- B-ö-c-e- u-d B-o- z- k-u-e-. ---------------------------------------------------- Ich will zum Bäcker, um Brötchen und Brot zu kaufen. 0

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!