Vestmik

et Asjaajamised   »   nn Gjere ærend

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [femtiein / ein og femti]

Gjere ærend

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. Eg --al-p--bi--i-te--t. E_ s___ p_ b___________ E- s-a- p- b-b-i-t-k-t- ----------------------- Eg skal på biblioteket. 0
Ma tahaksin raamatupoodi. Eg----- -il b-k--n-e---. E_ s___ t__ b___________ E- s-a- t-l b-k-a-d-l-n- ------------------------ Eg skal til bokhandelen. 0
Ma tahaksin kioski. Eg -------l-k--s-e-. E_ s___ t__ k_______ E- s-a- t-l k-o-k-n- -------------------- Eg skal til kiosken. 0
Ma tahaksin raamatut laenutada. Eg---al---ne e----k. E_ s___ l___ e_ b___ E- s-a- l-n- e- b-k- -------------------- Eg skal låne ei bok. 0
Ma tahaksin raamatut osta. Eg -----kjø-- ---b-k. E_ s___ k____ e_ b___ E- s-a- k-ø-e e- b-k- --------------------- Eg skal kjøpe ei bok. 0
Ma tahaksin ajalehte osta. E----al-kjø-- e---vi-. E_ s___ k____ e_ a____ E- s-a- k-ø-e e- a-i-. ---------------------- Eg skal kjøpe ei avis. 0
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. E- -k-l ----iblio-eke- f-r-å-l-----i-bo-. E_ s___ p_ b__________ f__ å l___ e_ b___ E- s-a- p- b-b-i-t-k-t f-r å l-n- e- b-k- ----------------------------------------- Eg skal på biblioteket for å låne ei bok. 0
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. Eg-s-al --l-b---a-de-e---o----kj-pe ei-b--. E_ s___ t__ b__________ f__ å k____ e_ b___ E- s-a- t-l b-k-a-d-l-n f-r å k-ø-e e- b-k- ------------------------------------------- Eg skal til bokhandelen for å kjøpe ei bok. 0
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. E- -k---t---ki----n-for-å--j--- -- ---s. E_ s___ t__ k______ f__ å k____ e_ a____ E- s-a- t-l k-o-k-n f-r å k-ø-e e- a-i-. ---------------------------------------- Eg skal til kiosken for å kjøpe ei avis. 0
Ma tahaksin prillipoodi. E- -k---til o-ti---en. E_ s___ t__ o_________ E- s-a- t-l o-t-k-r-n- ---------------------- Eg skal til optikaren. 0
Ma tahaksin kauplusesse. E--s-----i--s--e-markna--n. E_ s___ t__ s______________ E- s-a- t-l s-p-r-a-k-a-e-. --------------------------- Eg skal til supermarknaden. 0
Ma tahaksin pagariärisse. Eg --a- -il--ak-ren. E_ s___ t__ b_______ E- s-a- t-l b-k-r-n- -------------------- Eg skal til bakaren. 0
Ma tahaksin prille osta. Eg -k-l--jøp- ----le-. E_ s___ k____ b_______ E- s-a- k-ø-e b-i-l-r- ---------------------- Eg skal kjøpe briller. 0
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. Eg --a- k---- --u-t -g--røns----. E_ s___ k____ f____ o_ g_________ E- s-a- k-ø-e f-u-t o- g-ø-s-k-r- --------------------------------- Eg skal kjøpe frukt og grønsaker. 0
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. E--s-al kjø-e -----tykk--o- br-d. E_ s___ k____ r_________ o_ b____ E- s-a- k-ø-e r-n-s-y-k- o- b-ø-. --------------------------------- Eg skal kjøpe rundstykke og brød. 0
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. E- skal ti--o----are- for å ----e--r--le-. E_ s___ t__ o________ f__ å k____ b_______ E- s-a- t-l o-t-k-r-n f-r å k-ø-e b-i-l-r- ------------------------------------------ Eg skal til optikaren for å kjøpe briller. 0
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. E--sk-------sup-r-ark--d-n-fo- - --øpe-fruk- ----rø-s-ke-. E_ s___ t__ s_____________ f__ å k____ f____ o_ g_________ E- s-a- t-l s-p-r-a-k-a-e- f-r å k-ø-e f-u-t o- g-ø-s-k-r- ---------------------------------------------------------- Eg skal til supermarknaden for å kjøpe frukt og grønsaker. 0
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. E- s--l --l ------n-f-r---kjøp- r--ds--kk--og---ød. E_ s___ t__ b______ f__ å k____ r_________ o_ b____ E- s-a- t-l b-k-r-n f-r å k-ø-e r-n-s-y-k- o- b-ø-. --------------------------------------------------- Eg skal til bakaren for å kjøpe rundstykke og brød. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!