Vestmik

et Asjaajamised   »   ku Danûstandin

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [pêncî û yek]

Danûstandin

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kurdi (kurmandži) Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. Ez-di-w----------e---r-ûkx-n-yê. E_ d_______ b_____ p____________ E- d-x-a-i- b-ç-m- p-r-û-x-n-y-. -------------------------------- Ez dixwazim biçime pirtûkxaneyê. 0
Ma tahaksin raamatupoodi. E--dixwaz---b-ç--- p----k-i-oşî. E_ d_______ b_____ p____________ E- d-x-a-i- b-ç-m- p-r-û-f-r-ş-. -------------------------------- Ez dixwazim biçime pirtûkfiroşî. 0
Ma tahaksin kioski. Ez ------im-biç-m- bufe-ê. E_ d_______ b_____ b______ E- d-x-a-i- b-ç-m- b-f-y-. -------------------------- Ez dixwazim biçime bufeyê. 0
Ma tahaksin raamatut laenutada. Ez--ix----- pi-t-k-k---i-- b-k-m. E_ d_______ p________ k___ b_____ E- d-x-a-i- p-r-û-e-ê k-r- b-k-m- --------------------------------- Ez dixwazim pirtûkekê kirê bikim. 0
Ma tahaksin raamatut osta. E- ----azi--pi------- b--irim. E_ d_______ p________ b_______ E- d-x-a-i- p-r-û-e-ê b-k-r-m- ------------------------------ Ez dixwazim pirtûkekê bikirim. 0
Ma tahaksin ajalehte osta. E------a--m r----m-ye-ê-b--irim. E_ d_______ r__________ b_______ E- d-x-a-i- r-j-a-e-e-ê b-k-r-m- -------------------------------- Ez dixwazim rojnameyekê bikirim. 0
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. E--j- -o k-r-ki-in- --rtû---ê d-xw-z----iç-m pi-tûkx-ne--. E_ j_ b_ k_________ p________ d_______ b____ p____________ E- j- b- k-r-k-r-n- p-r-û-e-ê d-x-a-i- b-ç-m p-r-û-x-n-y-. ---------------------------------------------------------- Ez ji bo kirêkirina pirtûkekê dixwazim biçim pirtûkxaneyê. 0
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. E--j- bo-k-r-n--p-r-ûk-k- di-waz-m----------rtû-fi-oş-. E_ j_ b_ k_____ p________ d_______ b_____ p____________ E- j- b- k-r-n- p-r-û-e-ê d-x-a-i- b-ç-m- p-r-û-f-r-ş-. ------------------------------------------------------- Ez ji bo kirîna pirtûkekê dixwazim biçime pirtûkfiroşê. 0
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. Ez--i bo kir----roj-ameyekê-d--w-zi- bi-im--b-f-y-. E_ j_ b_ k_____ r__________ d_______ b_____ b______ E- j- b- k-r-n- r-j-a-e-e-ê d-x-a-i- b-ç-m- b-f-y-. --------------------------------------------------- Ez ji bo kirîna rojnameyekê dixwazim biçime bufeyê. 0
Ma tahaksin prillipoodi. E- -ix-a--m--i----be-ça-- f--oş-. E_ d_______ b____ b______ f______ E- d-x-a-i- b-ç-m b-r-a-k f-r-ş-. --------------------------------- Ez dixwazim biçim berçavk firoşî. 0
Ma tahaksin kauplusesse. Ez d----zim -i-i-e -ar-e--. E_ d_______ b_____ m_______ E- d-x-a-i- b-ç-m- m-r-e-ê- --------------------------- Ez dixwazim biçime marketê. 0
Ma tahaksin pagariärisse. E--d----z---b-ç--- ----n-. E_ d_______ b_____ f______ E- d-x-a-i- b-ç-m- f-r-n-. -------------------------- Ez dixwazim biçime firinê. 0
Ma tahaksin prille osta. E- --xwa--m--e--a--ek--bikiri-. E_ d_______ b_________ b_______ E- d-x-a-i- b-r-a-k-k- b-k-r-m- ------------------------------- Ez dixwazim berçavkekê bikirim. 0
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. E--dixw---- -ê---û se-ze------im. E_ d_______ f___ û s____ b_______ E- d-x-a-i- f-k- û s-w-e b-k-r-m- --------------------------------- Ez dixwazim fêkî û sewze bikirim. 0
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. E---i--a-i- -a---s-ndewîçê ----n--iki-im. E_ d_______ n___ s________ û n__ b_______ E- d-x-a-i- n-n- s-n-e-î-ê û n-n b-k-r-m- ----------------------------------------- Ez dixwazim nanê sandewîçê û nên bikirim. 0
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. Ez--- -o ----na-ber-a--ê---xwa-i--b--im- -er-a--firo-ê. E_ j_ b_ k_____ b_______ d_______ b_____ b_____________ E- j- b- k-r-n- b-r-a-k- d-x-a-i- b-ç-m- b-r-a-k-i-o-ê- ------------------------------------------------------- Ez ji bo kirîna berçavkê dixwazim biçime berçavkfiroşê. 0
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. Ji-------în- --kî û-z-wz---- d-x-a--m-bi--m- m-rk-t-. J_ b_ k_____ f___ û z_______ d_______ b_____ m_______ J- b- k-r-n- f-k- û z-w-e-a- d-x-a-i- b-ç-m- m-r-e-ê- ----------------------------------------------------- Ji bo kirîna fêkî û zewzeyan dixwazim biçime marketê. 0
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. J- bo---------anê-s-n-ew-ç- û nan dixw--i- -iç-m-----n-. J_ b_ k_____ n___ s________ û n__ d_______ b____ f______ J- b- k-r-n- n-n- s-n-e-î-ê û n-n d-x-a-i- b-ç-m f-r-n-. -------------------------------------------------------- Ji bo kirîna nanê sandewîçê û nan dixwazim biçim firinê. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 kurdi (kurmandži) (1-100)
Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!