Vestmik

et Restoranis 3   »   uk В ресторані 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [тридцять один]

31 [trydtsyatʹ odyn]

В ресторані 3

V restorani 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. Я хо-у за---ку. Я х___ з_______ Я х-ч- з-к-с-у- --------------- Я хочу закуску. 0
Y--k---hu-za--sku. Y_ k_____ z_______ Y- k-o-h- z-k-s-u- ------------------ YA khochu zakusku.
Ma sooviksin salatit. Я х--- са-а-. Я х___ с_____ Я х-ч- с-л-т- ------------- Я хочу салат. 0
Y- ----h- s--a-. Y_ k_____ s_____ Y- k-o-h- s-l-t- ---------------- YA khochu salat.
Ma sooviksin suppi. Я-хочу -уп. Я х___ с___ Я х-ч- с-п- ----------- Я хочу суп. 0
Y----o-------. Y_ k_____ s___ Y- k-o-h- s-p- -------------- YA khochu sup.
Ma sooviksin magustoitu. Я -оч- -есе-т. Я х___ д______ Я х-ч- д-с-р-. -------------- Я хочу десерт. 0
YA---ochu d-se--. Y_ k_____ d______ Y- k-o-h- d-s-r-. ----------------- YA khochu desert.
Ma sooviksin koorega jäätist. Я х----м-р--и-- з вер-ками. Я х___ м_______ з в________ Я х-ч- м-р-з-в- з в-р-к-м-. --------------------------- Я хочу морозиво з вершками. 0
YA-k-oc-u m-r-zy---z v--sh--m-. Y_ k_____ m_______ z v_________ Y- k-o-h- m-r-z-v- z v-r-h-a-y- ------------------------------- YA khochu morozyvo z vershkamy.
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Я----у-ф--к-- -бо---р. Я х___ ф_____ а__ с___ Я х-ч- ф-у-т- а-о с-р- ---------------------- Я хочу фрукти або сир. 0
Y--k-och---ru-ty-----s--. Y_ k_____ f_____ a__ s___ Y- k-o-h- f-u-t- a-o s-r- ------------------------- YA khochu frukty abo syr.
Me sooviksime hommikust süüa. Ми -очемо----д--и. М_ х_____ с_______ М- х-ч-м- с-і-а-и- ------------------ Ми хочемо снідати. 0
My---o--e-- s---a-y. M_ k_______ s_______ M- k-o-h-m- s-i-a-y- -------------------- My khochemo snidaty.
Me sooviksime lõunat süüa. Ми х--е-о-----ати. М_ х_____ о_______ М- х-ч-м- о-і-а-и- ------------------ Ми хочемо обідати. 0
M--kho---m- obida-y. M_ k_______ o_______ M- k-o-h-m- o-i-a-y- -------------------- My khochemo obidaty.
Me sooviksime õhtust süüa. Ми---чем- в------и. М_ х_____ в________ М- х-ч-м- в-ч-р-т-. ------------------- Ми хочемо вечеряти. 0
M-----che-o-vechery-t-. M_ k_______ v__________ M- k-o-h-m- v-c-e-y-t-. ----------------------- My khochemo vecheryaty.
Mida te hommikusöögiks soovite? Щ- ---хоч----на -н-да---? Щ_ В_ х_____ н_ с________ Щ- В- х-ч-т- н- с-і-а-о-? ------------------------- Що Ви хочете на сніданок? 0
Sh-h---y --o-h-te na--n-d-n--? S____ V_ k_______ n_ s________ S-c-o V- k-o-h-t- n- s-i-a-o-? ------------------------------ Shcho Vy khochete na snidanok?
Saiake marmelaadi ja meega? Б-ло-ку---ма-ме-адом - ме---? Б______ з м_________ і м_____ Б-л-ч-у з м-р-е-а-о- і м-д-м- ----------------------------- Булочку з мармеладом і медом? 0
Bu----ku - -arm-l-d-m --med--? B_______ z m_________ i m_____ B-l-c-k- z m-r-e-a-o- i m-d-m- ------------------------------ Bulochku z marmeladom i medom?
Röstsai vorsti ja juustuga? Т-ст-- ков-а-о- і -----? Т___ з к_______ і с_____ Т-с- з к-в-а-о- і с-р-м- ------------------------ Тост з ковбасою і сиром? 0
Tost----o---so---i s--o-? T___ z k________ i s_____ T-s- z k-v-a-o-u i s-r-m- ------------------------- Tost z kovbasoyu i syrom?
Keedetud muna? В-р-не яй--? В_____ я____ В-р-н- я-ц-? ------------ Варене яйце? 0
Varen- ya---s-? V_____ y______ V-r-n- y-y-t-e- --------------- Varene yay̆tse?
Praetud muna? Я---ю? Я_____ Я-ч-ю- ------ Яєчню? 0
Y-----n--? Y_________ Y-y-c-n-u- ---------- Yayechnyu?
Üks omlett? О-лет? О_____ О-л-т- ------ Омлет? 0
Omlet? O_____ O-l-t- ------ Omlet?
Palun veel üks jogurt. Б--ь---с-а---е---г---. Б__________ щ_ й______ Б-д---а-к-, щ- й-г-р-. ---------------------- Будь-ласка, ще йогурт. 0
B-dʹ--as-a,--h-----̆ohur-. B__________ s____ y̆______ B-d---a-k-, s-c-e y-o-u-t- -------------------------- Budʹ-laska, shche y̆ohurt.
Palun veel soola ja pipart. Буд--л-с--, ------ь-і --рець. Б__________ щ_ с___ і п______ Б-д---а-к-, щ- с-л- і п-р-ц-. ----------------------------- Будь-ласка, ще сіль і перець. 0
B-d--l----, ---he -i---- ---et-ʹ. B__________ s____ s___ i p_______ B-d---a-k-, s-c-e s-l- i p-r-t-ʹ- --------------------------------- Budʹ-laska, shche silʹ i peretsʹ.
Palun veel üks klaas vett. Бу---ла-к---ще--к-янк----ди. Б__________ щ_ с______ в____ Б-д---а-к-, щ- с-л-н-у в-д-. ---------------------------- Будь-ласка, ще склянку води. 0
Budʹ-las--,-s--he-skl--n-u ---y. B__________ s____ s_______ v____ B-d---a-k-, s-c-e s-l-a-k- v-d-. -------------------------------- Budʹ-laska, shche sklyanku vody.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ukraina (1-100) MP3 ukraina (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!