Vestmik

et Restoranis 3   »   ka რესტორანში 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [ოცდათერთმეტი]

31 [otsdatertmet\'i]

რესტორანში 3

[rest'oranshi 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti gruusia Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. ც-ვ- --რძი-მ---ს. ც___ კ____ მ_____ ც-ვ- კ-რ-ი მ-უ-ს- ----------------- ცივი კერძი მსურს. 0
t-iv- k-----i--s---. t____ k______ m_____ t-i-i k-e-d-i m-u-s- -------------------- tsivi k'erdzi msurs.
Ma sooviksin salatit. ს--ათ- ---რ-. ს_____ მ_____ ს-ლ-თ- მ-უ-ს- ------------- სალათა მსურს. 0
sa-ata -su-s. s_____ m_____ s-l-t- m-u-s- ------------- salata msurs.
Ma sooviksin suppi. სუპი ---რ-. ს___ მ_____ ს-პ- მ-უ-ს- ----------- სუპი მსურს. 0
su-'i m-urs. s____ m_____ s-p-i m-u-s- ------------ sup'i msurs.
Ma sooviksin magustoitu. დ--ერტ---ინ-ა. დ______ მ_____ დ-ს-რ-ი მ-ნ-ა- -------------- დესერტი მინდა. 0
d-s--t'--minda. d_______ m_____ d-s-r-'- m-n-a- --------------- desert'i minda.
Ma sooviksin koorega jäätist. ნაყი-ი მი----ნ-ღე---. ნ_____ მ____ ნ_______ ნ-ყ-ნ- მ-ნ-ა ნ-ღ-ბ-თ- --------------------- ნაყინი მინდა ნაღებით. 0
n-qin--mind- nagh-bi-. n_____ m____ n________ n-q-n- m-n-a n-g-e-i-. ---------------------- naqini minda naghebit.
Ma sooviksin puuvilju või juustu. მე-მ--დ---ი-ი -ნ-ყვ---. მ_ მ____ ხ___ ა_ ყ_____ მ- მ-ნ-ა ხ-ლ- ა- ყ-ე-ი- ----------------------- მე მინდა ხილი ან ყველი. 0
me -inda------ -- -v-l-. m_ m____ k____ a_ q_____ m- m-n-a k-i-i a- q-e-i- ------------------------ me minda khili an qveli.
Me sooviksime hommikust süüa. ჩ----ს--ზმ--გ--ნ-ა. ჩ___ ს_____ გ______ ჩ-ე- ს-უ-მ- გ-ი-დ-. ------------------- ჩვენ საუზმე გვინდა. 0
c-v---sau--- g-in--. c____ s_____ g______ c-v-n s-u-m- g-i-d-. -------------------- chven sauzme gvinda.
Me sooviksime lõunat süüa. ჩ--- ს-დ--- --ი-და. ჩ___ ს_____ გ______ ჩ-ე- ს-დ-ლ- გ-ი-დ-. ------------------- ჩვენ სადილი გვინდა. 0
c-v---s-dil--g---da. c____ s_____ g______ c-v-n s-d-l- g-i-d-. -------------------- chven sadili gvinda.
Me sooviksime õhtust süüa. ჩ--- ვ-ხ---ი გ-ინ-ა. ჩ___ ვ______ გ______ ჩ-ე- ვ-ხ-ა-ი გ-ი-დ-. -------------------- ჩვენ ვახშამი გვინდა. 0
ch-en--a-hsh-mi----n-a. c____ v________ g______ c-v-n v-k-s-a-i g-i-d-. ----------------------- chven vakhshami gvinda.
Mida te hommikusöögiks soovite? რ---ისურვ-ბთ-სა-ზმ---? რ__ ი_______ ს________ რ-ს ი-უ-ვ-ბ- ს-უ-მ-ზ-? ---------------------- რას ისურვებთ საუზმეზე? 0
ras-i----e-t --u---z-? r__ i_______ s________ r-s i-u-v-b- s-u-m-z-? ---------------------- ras isurvebt sauzmeze?
Saiake marmelaadi ja meega? ფ---უ-ა- ჯ--ი--და --ფ-ი-? ფ_______ ჯ____ დ_ თ______ ფ-ნ-უ-ა- ჯ-მ-თ დ- თ-ფ-ი-? ------------------------- ფუნთუშას ჯემით და თაფლით? 0
pu--us--- -em---d- t-p-i-? p________ j____ d_ t______ p-n-u-h-s j-m-t d- t-p-i-? -------------------------- puntushas jemit da taplit?
Röstsai vorsti ja juustuga? ო--ხო-ი--ს---ხ-ი- დ- ყვ--ი-? ო_________ ძ_____ დ_ ყ______ ო-ც-ო-ი-ა- ძ-ხ-ი- დ- ყ-ე-ი-? ---------------------------- ორცხობილას ძეხვით და ყველით? 0
or-skhobilas--z-kh--- -----el-t? o___________ d_______ d_ q______ o-t-k-o-i-a- d-e-h-i- d- q-e-i-? -------------------------------- ortskhobilas dzekhvit da qvelit?
Keedetud muna? მ-ხარშ--ი-კ-ე--ხი? მ________ კ_______ მ-ხ-რ-უ-ი კ-ე-ც-ი- ------------------ მოხარშული კვერცხი? 0
m-kha-s--l- -'ver-s---? m__________ k__________ m-k-a-s-u-i k-v-r-s-h-? ----------------------- mokharshuli k'vertskhi?
Praetud muna? ერ----ვ---ხ-? ე___ კ_______ ე-ბ- კ-ე-ც-ი- ------------- ერბო კვერცხი? 0
er-o--'-e--s---? e___ k__________ e-b- k-v-r-s-h-? ---------------- erbo k'vertskhi?
Üks omlett? ომლე-ი? ო______ ო-ლ-ტ-? ------- ომლეტი? 0
o---t'i? o_______ o-l-t-i- -------- omlet'i?
Palun veel üks jogurt. თ--შ--ძლებ-,--იდევ---თი ი-გ---ი. თ_ შ________ კ____ ე___ ი_______ თ- შ-ი-ლ-ბ-, კ-დ-ვ ე-თ- ი-გ-რ-ი- -------------------------------- თუ შეიძლება, კიდევ ერთი იოგურტი. 0
t- s-----l-b-,-k-i-e- ---- -o-urt-i. t_ s__________ k_____ e___ i________ t- s-e-d-l-b-, k-i-e- e-t- i-g-r-'-. ------------------------------------ tu sheidzleba, k'idev erti iogurt'i.
Palun veel soola ja pipart. თუ---ი-ლე-ა- კ---ვ -არ-ლი-და პ--პილ-. თ_ შ________ კ____ მ_____ დ_ პ_______ თ- შ-ი-ლ-ბ-, კ-დ-ვ მ-რ-ლ- დ- პ-ლ-ი-ი- ------------------------------------- თუ შეიძლება, კიდევ მარილი და პილპილი. 0
tu-s---dz-e-a,-k'ide- ---il--d--p'i-p--l-. t_ s__________ k_____ m_____ d_ p_________ t- s-e-d-l-b-, k-i-e- m-r-l- d- p-i-p-i-i- ------------------------------------------ tu sheidzleba, k'idev marili da p'ilp'ili.
Palun veel üks klaas vett. თუ-შე--ლ-ბ-, -იდე----თი-ჭ-ქა-წყ--ი. თ_ შ________ კ____ ე___ ჭ___ წ_____ თ- შ-ი-ლ-ბ-, კ-დ-ვ ე-თ- ჭ-ქ- წ-ა-ი- ----------------------------------- თუ შეიძლება, კიდევ ერთი ჭიქა წყალი. 0
tu s-e--zl---- --ide----t---h'-k- ts---l-. t_ s__________ k_____ e___ c_____ t_______ t- s-e-d-l-b-, k-i-e- e-t- c-'-k- t-'-a-i- ------------------------------------------ tu sheidzleba, k'idev erti ch'ika ts'qali.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + gruusia (1-100) MP3 gruusia (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!