Vestmik

et Restoranis 3   »   bg В ресторанта 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [трийсет и едно]

31 [triyset i yedno]

В ресторанта 3

[V restoranta 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. Бих--ск-- - и---ла--р--ясти-. Бих искал / искала предястие. Б-х и-к-л / и-к-л- п-е-я-т-е- ----------------------------- Бих искал / искала предястие. 0
B-k- ---al /-is-ala predya-tie. Bikh iskal / iskala predyastie. B-k- i-k-l / i-k-l- p-e-y-s-i-. ------------------------------- Bikh iskal / iskala predyastie.
Ma sooviksin salatit. Би- ис-ал-- иск-ла--алата. Бих искал / искала салата. Б-х и-к-л / и-к-л- с-л-т-. -------------------------- Бих искал / искала салата. 0
Bi-- ----l --i-k-l- sa--ta. Bikh iskal / iskala salata. B-k- i-k-l / i-k-l- s-l-t-. --------------------------- Bikh iskal / iskala salata.
Ma sooviksin suppi. Би- ис--л-- --кала с--а. Бих искал / искала супа. Б-х и-к-л / и-к-л- с-п-. ------------------------ Бих искал / искала супа. 0
Bikh-is-al / iska-a-s-p-. Bikh iskal / iskala supa. B-k- i-k-l / i-k-l- s-p-. ------------------------- Bikh iskal / iskala supa.
Ma sooviksin magustoitu. Б-- и-ка- /--с--ла-д--ер-. Бих искал / искала десерт. Б-х и-к-л / и-к-л- д-с-р-. -------------------------- Бих искал / искала десерт. 0
B--h --k-- --i--a-a ---e-t. Bikh iskal / iskala desert. B-k- i-k-l / i-k-l- d-s-r-. --------------------------- Bikh iskal / iskala desert.
Ma sooviksin koorega jäätist. Би- -с-ал - иск-л- слад-л-д с-----е---а. Бих искал / искала сладолед със сметана. Б-х и-к-л / и-к-л- с-а-о-е- с-с с-е-а-а- ---------------------------------------- Бих искал / искала сладолед със сметана. 0
B--- is--- - --k--a ---do--- ----s-eta-a. Bikh iskal / iskala sladoled sys smetana. B-k- i-k-l / i-k-l- s-a-o-e- s-s s-e-a-a- ----------------------------------------- Bikh iskal / iskala sladoled sys smetana.
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Б---и-к-л - -с-ал- п--до-е или -ир---. Бих искал / искала плодове или сирене. Б-х и-к-л / и-к-л- п-о-о-е и-и с-р-н-. -------------------------------------- Бих искал / искала плодове или сирене. 0
B--h is-a-----sk--- --od--- il-----en-. Bikh iskal / iskala plodove ili sirene. B-k- i-k-l / i-k-l- p-o-o-e i-i s-r-n-. --------------------------------------- Bikh iskal / iskala plodove ili sirene.
Me sooviksime hommikust süüa. Искаме да-зак---м. Искаме да закусим. И-к-м- д- з-к-с-м- ------------------ Искаме да закусим. 0
Is---e--a -ak--i-. Iskame da zakusim. I-k-m- d- z-k-s-m- ------------------ Iskame da zakusim.
Me sooviksime lõunat süüa. И----- -а обядв-м-. Искаме да обядваме. И-к-м- д- о-я-в-м-. ------------------- Искаме да обядваме. 0
Iska---da--by-dvam-. Iskame da obyadvame. I-k-m- d- o-y-d-a-e- -------------------- Iskame da obyadvame.
Me sooviksime õhtust süüa. Ис---е------че----. Искаме да вечеряме. И-к-м- д- в-ч-р-м-. ------------------- Искаме да вечеряме. 0
Is-a-e -a v----ryame. Iskame da vecheryame. I-k-m- d- v-c-e-y-m-. --------------------- Iskame da vecheryame.
Mida te hommikusöögiks soovite? Какв- жела--е-з- закуска? Какво желаете за закуска? К-к-о ж-л-е-е з- з-к-с-а- ------------------------- Какво желаете за закуска? 0
K-k-- zhelae-e z- zakus-a? Kakvo zhelaete za zakuska? K-k-o z-e-a-t- z- z-k-s-a- -------------------------- Kakvo zhelaete za zakuska?
Saiake marmelaadi ja meega? Х-е------- ма-малад и--ед? Хлебчета с мармалад и мед? Х-е-ч-т- с м-р-а-а- и м-д- -------------------------- Хлебчета с мармалад и мед? 0
K---b--eta s -a-m-lad i m--? Khlebcheta s marmalad i med? K-l-b-h-t- s m-r-a-a- i m-d- ---------------------------- Khlebcheta s marmalad i med?
Röstsai vorsti ja juustuga? П----и-ф-л-йк--съ- -а-ам-- с--е--? Печени филийки със салам и сирене? П-ч-н- ф-л-й-и с-с с-л-м и с-р-н-? ---------------------------------- Печени филийки със салам и сирене? 0
Pec-eni -i-------ys--a------si-ene? Pecheni filiyki sys salam i sirene? P-c-e-i f-l-y-i s-s s-l-m i s-r-n-? ----------------------------------- Pecheni filiyki sys salam i sirene?
Keedetud muna? Св-р----я-це? Сварено яйце? С-а-е-о я-ц-? ------------- Сварено яйце? 0
S---e-- y-----? Svareno yaytse? S-a-e-o y-y-s-? --------------- Svareno yaytse?
Praetud muna? Яйце на--чи? Яйце на очи? Я-ц- н- о-и- ------------ Яйце на очи? 0
Y-y-se ---o-hi? Yaytse na ochi? Y-y-s- n- o-h-? --------------- Yaytse na ochi?
Üks omlett? Омле-? Омлет? О-л-т- ------ Омлет? 0
O--et? Omlet? O-l-t- ------ Omlet?
Palun veel üks jogurt. М---- ощ- -дно-кис-ло-мля--. Моля, още едно кисело мляко. М-л-, о-е е-н- к-с-л- м-я-о- ---------------------------- Моля, още едно кисело мляко. 0
M-l-a, -s--h- yed-o k---l- m-----. Molya, oshche yedno kiselo mlyako. M-l-a- o-h-h- y-d-o k-s-l- m-y-k-. ---------------------------------- Molya, oshche yedno kiselo mlyako.
Palun veel soola ja pipart. Мо--,--ще сол---черен--ип-р. Моля, още сол и черен пипер. М-л-, о-е с-л и ч-р-н п-п-р- ---------------------------- Моля, още сол и черен пипер. 0
M-l--, o---he -o- i--he-e- --per. Molya, oshche sol i cheren piper. M-l-a- o-h-h- s-l i c-e-e- p-p-r- --------------------------------- Molya, oshche sol i cheren piper.
Palun veel üks klaas vett. Моля- ощ--е-н- -аша в--а. Моля, още една чаша вода. М-л-, о-е е-н- ч-ш- в-д-. ------------------------- Моля, още една чаша вода. 0
Mo--a,---h--e-y-----chas-a voda. Molya, oshche yedna chasha voda. M-l-a- o-h-h- y-d-a c-a-h- v-d-. -------------------------------- Molya, oshche yedna chasha voda.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!