Vestmik

et Restoranis 3   »   bg В ресторанта 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [трийсет и едно]

31 [triyset i yedno]

В ресторанта 3

[V restoranta 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. Бих ----- --искал- пр-д----е. Б__ и____ / и_____ п_________ Б-х и-к-л / и-к-л- п-е-я-т-е- ----------------------------- Бих искал / искала предястие. 0
B-kh-is-a--/--s-al- ----y--t--. B___ i____ / i_____ p__________ B-k- i-k-l / i-k-l- p-e-y-s-i-. ------------------------------- Bikh iskal / iskala predyastie.
Ma sooviksin salatit. Бих---к-л /---к--а с-л--а. Б__ и____ / и_____ с______ Б-х и-к-л / и-к-л- с-л-т-. -------------------------- Бих искал / искала салата. 0
B-kh -s----/-i--ala--a---a. B___ i____ / i_____ s______ B-k- i-k-l / i-k-l- s-l-t-. --------------------------- Bikh iskal / iskala salata.
Ma sooviksin suppi. Б---ис-ал-- иска-а-с-п-. Б__ и____ / и_____ с____ Б-х и-к-л / и-к-л- с-п-. ------------------------ Бих искал / искала супа. 0
Bikh-i-----/-is---a---pa. B___ i____ / i_____ s____ B-k- i-k-l / i-k-l- s-p-. ------------------------- Bikh iskal / iskala supa.
Ma sooviksin magustoitu. Б-- ис-ал /----а-- ---е-т. Б__ и____ / и_____ д______ Б-х и-к-л / и-к-л- д-с-р-. -------------------------- Бих искал / искала десерт. 0
B-kh---k-- / --k--- -es--t. B___ i____ / i_____ d______ B-k- i-k-l / i-k-l- d-s-r-. --------------------------- Bikh iskal / iskala desert.
Ma sooviksin koorega jäätist. Би---скал-/ и--ал- сла---ед--ъс -ме-а-а. Б__ и____ / и_____ с_______ с__ с_______ Б-х и-к-л / и-к-л- с-а-о-е- с-с с-е-а-а- ---------------------------------------- Бих искал / искала сладолед със сметана. 0
B------ka--/ i--a----l-----d-sys-s-e-an-. B___ i____ / i_____ s_______ s__ s_______ B-k- i-k-l / i-k-l- s-a-o-e- s-s s-e-a-a- ----------------------------------------- Bikh iskal / iskala sladoled sys smetana.
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Бих-------/--с---а п-о-о-е и-------н-. Б__ и____ / и_____ п______ и__ с______ Б-х и-к-л / и-к-л- п-о-о-е и-и с-р-н-. -------------------------------------- Бих искал / искала плодове или сирене. 0
B-k- i---l / isk--- plodo-- i----i-ene. B___ i____ / i_____ p______ i__ s______ B-k- i-k-l / i-k-l- p-o-o-e i-i s-r-n-. --------------------------------------- Bikh iskal / iskala plodove ili sirene.
Me sooviksime hommikust süüa. И--а-е -- ----си-. И_____ д_ з_______ И-к-м- д- з-к-с-м- ------------------ Искаме да закусим. 0
Iska-e-d- za-----. I_____ d_ z_______ I-k-m- d- z-k-s-m- ------------------ Iskame da zakusim.
Me sooviksime lõunat süüa. И----е д--об-д-ам-. И_____ д_ о________ И-к-м- д- о-я-в-м-. ------------------- Искаме да обядваме. 0
I-ka-- da o-y--va-e. I_____ d_ o_________ I-k-m- d- o-y-d-a-e- -------------------- Iskame da obyadvame.
Me sooviksime õhtust süüa. Иска-е-да-в-----ме. И_____ д_ в________ И-к-м- д- в-ч-р-м-. ------------------- Искаме да вечеряме. 0
Iskame da v-c----a-e. I_____ d_ v__________ I-k-m- d- v-c-e-y-m-. --------------------- Iskame da vecheryame.
Mida te hommikusöögiks soovite? Как-о---л-е---з- за-у--а? К____ ж______ з_ з_______ К-к-о ж-л-е-е з- з-к-с-а- ------------------------- Какво желаете за закуска? 0
Kakvo--h-l-ete za -a--s--? K____ z_______ z_ z_______ K-k-o z-e-a-t- z- z-k-s-a- -------------------------- Kakvo zhelaete za zakuska?
Saiake marmelaadi ja meega? Х-е--ет- с ---м-л-д-- --д? Х_______ с м_______ и м___ Х-е-ч-т- с м-р-а-а- и м-д- -------------------------- Хлебчета с мармалад и мед? 0
Khl-b--e-- - -a-m-l-d --m-d? K_________ s m_______ i m___ K-l-b-h-t- s m-r-a-a- i m-d- ---------------------------- Khlebcheta s marmalad i med?
Röstsai vorsti ja juustuga? П--------л--ки --- сал-м-и сир--е? П_____ ф______ с__ с____ и с______ П-ч-н- ф-л-й-и с-с с-л-м и с-р-н-? ---------------------------------- Печени филийки със салам и сирене? 0
P-c--n- -i-iyki-sy--s--a--i-s---ne? P______ f______ s__ s____ i s______ P-c-e-i f-l-y-i s-s s-l-m i s-r-n-? ----------------------------------- Pecheni filiyki sys salam i sirene?
Keedetud muna? Св-р--о --ц-? С______ я____ С-а-е-о я-ц-? ------------- Сварено яйце? 0
Sv----o-------? S______ y______ S-a-e-o y-y-s-? --------------- Svareno yaytse?
Praetud muna? Я-це-----ч-? Я___ н_ о___ Я-ц- н- о-и- ------------ Яйце на очи? 0
Ya-t----a--c-i? Y_____ n_ o____ Y-y-s- n- o-h-? --------------- Yaytse na ochi?
Üks omlett? Омлет? О_____ О-л-т- ------ Омлет? 0
Om---? O_____ O-l-t- ------ Omlet?
Palun veel üks jogurt. Мо-я- ощ- ед-о к--е-- мл-к-. М____ о__ е___ к_____ м_____ М-л-, о-е е-н- к-с-л- м-я-о- ---------------------------- Моля, още едно кисело мляко. 0
Mo-y-, os-c----e-n--ki-el---l---o. M_____ o_____ y____ k_____ m______ M-l-a- o-h-h- y-d-o k-s-l- m-y-k-. ---------------------------------- Molya, oshche yedno kiselo mlyako.
Palun veel soola ja pipart. Мол---о-е--о- и-ч-рен п-пе-. М____ о__ с__ и ч____ п_____ М-л-, о-е с-л и ч-р-н п-п-р- ---------------------------- Моля, още сол и черен пипер. 0
Mo-y-----h------- ---here- p-p-r. M_____ o_____ s__ i c_____ p_____ M-l-a- o-h-h- s-l i c-e-e- p-p-r- --------------------------------- Molya, oshche sol i cheren piper.
Palun veel üks klaas vett. Мо--, ощ--е-на--а-- -од-. М____ о__ е___ ч___ в____ М-л-, о-е е-н- ч-ш- в-д-. ------------------------- Моля, още една чаша вода. 0
Mo--a---shc-e ---na c-as-------. M_____ o_____ y____ c_____ v____ M-l-a- o-h-h- y-d-a c-a-h- v-d-. -------------------------------- Molya, oshche yedna chasha voda.

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!