Vestmik

et Restoranis 3   »   be У рэстаране 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [трыццаць адзін]

31 [trytstsats’ adzіn]

У рэстаране 3

[U restarane 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. Я -а--ў б--- --це---бы закуску. Я х____ б_ / х_____ б_ з_______ Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- з-к-с-у- ------------------------------- Я хацеў бы / хацела бы закуску. 0
Ya--h----u b--/-k-a----a by-----s--. Y_ k______ b_ / k_______ b_ z_______ Y- k-a-s-u b- / k-a-s-l- b- z-k-s-u- ------------------------------------ Ya khatseu by / khatsela by zakusku.
Ma sooviksin salatit. Я -ац-- -ы-- -аце-- б- -алат-. Я х____ б_ / х_____ б_ с______ Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- с-л-т-. ------------------------------ Я хацеў бы / хацела бы салату. 0
Y--k---s-u--- /--ha-s-la--y-s---t-. Y_ k______ b_ / k_______ b_ s______ Y- k-a-s-u b- / k-a-s-l- b- s-l-t-. ----------------------------------- Ya khatseu by / khatsela by salatu.
Ma sooviksin suppi. Я--аце- б--/ хац--- ---с-п. Я х____ б_ / х_____ б_ с___ Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- с-п- --------------------------- Я хацеў бы / хацела бы суп. 0
Y-----ts-u by - -hatse-a -y--up. Y_ k______ b_ / k_______ b_ s___ Y- k-a-s-u b- / k-a-s-l- b- s-p- -------------------------------- Ya khatseu by / khatsela by sup.
Ma sooviksin magustoitu. Я---ц-ў-бы - -------бы ------. Я х____ б_ / х_____ б_ д______ Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- д-с-р-. ------------------------------ Я хацеў бы / хацела бы дэсерт. 0
Y- --a-seu by-- k-ats-l- by de--r-. Y_ k______ b_ / k_______ b_ d______ Y- k-a-s-u b- / k-a-s-l- b- d-s-r-. ----------------------------------- Ya khatseu by / khatsela by desert.
Ma sooviksin koorega jäätist. Я-х-ц----ы /-ха---- -ы -ар------ з-в-р-ка--. Я х____ б_ / х_____ б_ м________ з в________ Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- м-р-ж-н-е з в-р-к-м-. -------------------------------------------- Я хацеў бы / хацела бы марожанае з вяршкамі. 0
Ya k--------y-- khat-el------aro-h---e z-vy-r-h-a--. Y_ k______ b_ / k_______ b_ m_________ z v__________ Y- k-a-s-u b- / k-a-s-l- b- m-r-z-a-a- z v-a-s-k-m-. ---------------------------------------------------- Ya khatseu by / khatsela by marozhanae z vyarshkamі.
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Я х--е- б--/---ц-ла -ы-са---і---а-о--ыр. Я х____ б_ / х_____ б_ с_______ а__ с___ Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- с-д-в-н- а-о с-р- ---------------------------------------- Я хацеў бы / хацела бы садавіну або сыр. 0
Y- -h-ts-u--y - khat---a-b- -ad--і-- -bo--y-. Y_ k______ b_ / k_______ b_ s_______ a__ s___ Y- k-a-s-u b- / k-a-s-l- b- s-d-v-n- a-o s-r- --------------------------------------------- Ya khatseu by / khatsela by sadavіnu abo syr.
Me sooviksime hommikust süüa. Мы-хаце-- --пас-ед---. М_ х_____ б п_________ М- х-ц-л- б п-с-е-а-ь- ---------------------- Мы хацелі б паснедаць. 0
My --a----і b-pasn---ts-. M_ k_______ b p__________ M- k-a-s-l- b p-s-e-a-s-. ------------------------- My khatselі b pasnedats’.
Me sooviksime lõunat süüa. Мы-х-ц-лі б -ааб--ац-. М_ х_____ б п_________ М- х-ц-л- б п-а-е-а-ь- ---------------------- Мы хацелі б паабедаць. 0
My kh--s-l- - p-ab---ts’. M_ k_______ b p__________ M- k-a-s-l- b p-a-e-a-s-. ------------------------- My khatselі b paabedats’.
Me sooviksime õhtust süüa. Мы-х-ц----б----ячэ----. М_ х_____ б п__________ М- х-ц-л- б п-в-ч-р-ц-. ----------------------- Мы хацелі б павячэраць. 0
M----atse-- b --v-ac-e---s’. M_ k_______ b p_____________ M- k-a-s-l- b p-v-a-h-r-t-’- ---------------------------- My khatselі b pavyacherats’.
Mida te hommikusöögiks soovite? Што-Вы-ха--л- б-на -ня-а-а-? Ш__ В_ х_____ б н_ с________ Ш-о В- х-ц-л- б н- с-я-а-а-? ---------------------------- Што Вы хацелі б на сняданак? 0
S-to -- kh-t---- --n--s--a--n--? S___ V_ k_______ b n_ s_________ S-t- V- k-a-s-l- b n- s-y-d-n-k- -------------------------------- Shto Vy khatselі b na snyadanak?
Saiake marmelaadi ja meega? Бу--ч-- - ---ід-ам і мё-ам? Б______ з п_______ і м_____ Б-л-ч-і з п-в-д-а- і м-д-м- --------------------------- Булачкі з павідлам і мёдам? 0
B-----k--- ------am-і-----m? B_______ z p_______ і m_____ B-l-c-k- z p-v-d-a- і m-d-m- ---------------------------- Bulachkі z pavіdlam і medam?
Röstsai vorsti ja juustuga? Т-с-- ---аўб-с-й-і--ы--м? Т____ з к_______ і с_____ Т-с-ы з к-ў-а-о- і с-р-м- ------------------------- Тосты з каўбасой і сырам? 0
Tos-- z k---asoy - -y-am? T____ z k_______ і s_____ T-s-y z k-u-a-o- і s-r-m- ------------------------- Tosty z kaubasoy і syram?
Keedetud muna? Варана--я--а? В______ я____ В-р-н-е я-к-? ------------- Варанае яйка? 0
Vara-a- y-yka? V______ y_____ V-r-n-e y-y-a- -------------- Varanae yayka?
Praetud muna? Я-ч--? Я_____ Я-ч-ю- ------ Яечню? 0
Y---c----? Y_________ Y-y-c-n-u- ---------- Yayechnyu?
Üks omlett? Ам--т? А_____ А-л-т- ------ Амлет? 0
A-let? A_____ A-l-t- ------ Amlet?
Palun veel üks jogurt. К-----аск----ад-йц--яш-- ё-ур-у. К___ л_____ п______ я___ ё______ К-л- л-с-а- п-д-й-е я-ч- ё-у-т-. -------------------------------- Калі ласка, падайце яшчэ ёгурту. 0
K-l---a-ka, ---------y--h--e ---ur--. K___ l_____ p_______ y______ y_______ K-l- l-s-a- p-d-y-s- y-s-c-e y-g-r-u- ------------------------------------- Kalі laska, padaytse yashche yogurtu.
Palun veel soola ja pipart. Ка-і--а---,-пад-йц- --чэ-со-і - -ер--. К___ л_____ п______ я___ с___ і п_____ К-л- л-с-а- п-д-й-е я-ч- с-л- і п-р-у- -------------------------------------- Калі ласка, падайце яшчэ солі і перцу. 0
K-lі---s--- -ad--ts---a-hc-e---l--і -e---u. K___ l_____ p_______ y______ s___ і p______ K-l- l-s-a- p-d-y-s- y-s-c-e s-l- і p-r-s-. ------------------------------------------- Kalі laska, padaytse yashche solі і pertsu.
Palun veel üks klaas vett. К-л---ас-а,-п--айц- я-чэ ш-л-нк- ----. К___ л_____ п______ я___ ш______ в____ К-л- л-с-а- п-д-й-е я-ч- ш-л-н-у в-д-. -------------------------------------- Калі ласка, падайце яшчэ шклянку вады. 0
Kal- -a-ka, p----tse-----c---s--l--n-- -a--. K___ l_____ p_______ y______ s________ v____ K-l- l-s-a- p-d-y-s- y-s-c-e s-k-y-n-u v-d-. -------------------------------------------- Kalі laska, padaytse yashche shklyanku vady.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + valgevene (1-100) MP3 valgevene (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!