Vestmik

et Restoranis 3   »   fi Ravintolassa 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [kolmekymmentäyksi]

Ravintolassa 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. Ha-u-is-- alk------. H________ a_________ H-l-a-s-n a-k-r-u-n- -------------------- Haluaisin alkuruuan. 0
Ma sooviksin salatit. Hal--i-in---la---n. H________ s________ H-l-a-s-n s-l-a-i-. ------------------- Haluaisin salaatin. 0
Ma sooviksin suppi. Ha---isi----i---. H________ k______ H-l-a-s-n k-i-o-. ----------------- Haluaisin keiton. 0
Ma sooviksin magustoitu. H--uais-n-j--kiruua-. H________ j__________ H-l-a-s-n j-l-i-u-a-. --------------------- Haluaisin jälkiruuan. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. H---a-si- ------öä--erm-v----o---. H________ j_______ k______________ H-l-a-s-n j-ä-e-ö- k-r-a-a-h-o-l-. ---------------------------------- Haluaisin jäätelöä kermavaahdolla. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Ha--ai-----e-----ä tai----stoa. H________ h_______ t__ j_______ H-l-a-s-n h-d-l-i- t-i j-u-t-a- ------------------------------- Haluaisin hedelmiä tai juustoa. 0
Me sooviksime hommikust süüa. H-lu---imme ----ä----i--sen. H__________ s____ a_________ H-l-a-s-m-e s-ö-ä a-m-a-s-n- ---------------------------- Haluaisimme syödä aamiaisen. 0
Me sooviksime lõunat süüa. Ha-u-isi-m---y--ä-pä--äl-i---. H__________ s____ p___________ H-l-a-s-m-e s-ö-ä p-i-ä-l-s-n- ------------------------------ Haluaisimme syödä päivällisen. 0
Me sooviksime õhtust süüa. H---a---m---s-öd-----all---n. H__________ s____ i__________ H-l-a-s-m-e s-ö-ä i-l-l-i-e-. ----------------------------- Haluaisimme syödä illallisen. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? Mi-ä--a-u--sitt--s-ö-- -am---seksi? M___ h__________ s____ a___________ M-t- h-l-a-s-t-e s-ö-ä a-m-a-s-k-i- ----------------------------------- Mitä haluaisitte syödä aamiaiseksi? 0
Saiake marmelaadi ja meega? Sä--y-ä----llo--a ---hun-jalla? S_______ h_______ j_ h_________ S-m-y-ä- h-l-o-l- j- h-n-j-l-a- ------------------------------- Sämpylää hillolla ja hunajalla? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? P----o--i-------k-ral-a--a --usto-l-? P___________ m_________ j_ j_________ P-a-t-l-i-ä- m-k-a-a-l- j- j-u-t-l-a- ------------------------------------- Paahtoleipää makkaralla ja juustolla? 0
Keedetud muna? Keitet-n -a--n-u-an? K_______ k__________ K-i-e-y- k-n-n-u-a-? -------------------- Keitetyn kananmunan? 0
Praetud muna? P-i--e--n ka-an-una-? P________ k__________ P-i-t-t-n k-n-n-u-a-? --------------------- Paistetun kananmunan? 0
Üks omlett? M-na-ka--? M_________ M-n-k-a-n- ---------- Munakkaan? 0
Palun veel üks jogurt. H-luai----v-elä-y-----j-gur---, ---tos. H________ v____ y____ j________ k______ H-l-a-s-n v-e-ä y-d-n j-g-r-i-, k-i-o-. --------------------------------------- Haluaisin vielä yhden jugurtin, kiitos. 0
Palun veel soola ja pipart. H----is-n -i--ä---ol-a--a -ipp----, -i-t-s. H________ v____ s_____ j_ p________ k______ H-l-a-s-n v-e-ä s-o-a- j- p-p-u-i-, k-i-o-. ------------------------------------------- Haluaisin vielä suolaa ja pippuria, kiitos. 0
Palun veel üks klaas vett. H-------n v--l--la----vet-ä,-kiit--. H________ v____ l____ v_____ k______ H-l-a-s-n v-e-ä l-s-n v-t-ä- k-i-o-. ------------------------------------ Haluaisin vielä lasin vettä, kiitos. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!