Vestmik

et Restoranis 3   »   cs V restauraci 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [třicet jedna]

V restauraci 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. C---- --c-t--- -yc--n--aký-p-ed-rm. C____ / c_____ b___ n_____ p_______ C-t-l / c-t-l- b-c- n-j-k- p-e-k-m- ----------------------------------- Chtěl / chtěla bych nějaký předkrm. 0
Ma sooviksin salatit. D-- si--a-át. D__ s_ s_____ D-m s- s-l-t- ------------- Dám si salát. 0
Ma sooviksin suppi. Dám-si -olévku. D__ s_ p_______ D-m s- p-l-v-u- --------------- Dám si polévku. 0
Ma sooviksin magustoitu. Dám -i-n-j--- -------. D__ s_ n_____ z_______ D-m s- n-j-k- z-k-s-k- ---------------------- Dám si nějaký zákusek. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. D-- si--mrzl--- -- -l---čk-u. D__ s_ z_______ s_ š_________ D-m s- z-r-l-n- s- š-e-a-k-u- ----------------------------- Dám si zmrzlinu se šlehačkou. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Dá--si---oc--n-b--sýr. D__ s_ o____ n___ s___ D-m s- o-o-e n-b- s-r- ---------------------- Dám si ovoce nebo sýr. 0
Me sooviksime hommikust süüa. C-t-li--y-hom--------t. C_____ b_____ p________ C-t-l- b-c-o- p-s-í-a-. ----------------------- Chtěli bychom posnídat. 0
Me sooviksime lõunat süüa. Ch---- --c--- o-ědvat. C_____ b_____ o_______ C-t-l- b-c-o- o-ě-v-t- ---------------------- Chtěli bychom obědvat. 0
Me sooviksime õhtust süüa. Ch-ěl- ---h-- po-eč-řet. C_____ b_____ p_________ C-t-l- b-c-o- p-v-č-ř-t- ------------------------ Chtěli bychom povečeřet. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? Co budete-chtí- --s-í-a-i? C_ b_____ c____ k s_______ C- b-d-t- c-t-t k s-í-a-i- -------------------------- Co budete chtít k snídani? 0
Saiake marmelaadi ja meega? H------- ma-meládo----m-d--? H_____ s m_________ a m_____ H-u-k- s m-r-e-á-o- a m-d-m- ---------------------------- Housky s marmeládou a medem? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? T-----s---al-mem --s---m? T____ s_ s______ a s_____ T-a-t s- s-l-m-m a s-r-m- ------------------------- Toast se salámem a sýrem? 0
Keedetud muna? Vařen---ejc-? V_____ v_____ V-ř-n- v-j-e- ------------- Vařené vejce? 0
Praetud muna? Vo---é oko? V_____ o___ V-l-k- o-o- ----------- Volské oko? 0
Üks omlett? O--letu? O_______ O-e-e-u- -------- Omeletu? 0
Palun veel üks jogurt. Ješ-- -ed-n ---u-t,-pr-sím. J____ j____ j______ p______ J-š-ě j-d-n j-g-r-, p-o-í-. --------------------------- Ještě jeden jogurt, prosím. 0
Palun veel soola ja pipart. Je-----ů- --pe-ř----osí-. J____ s__ a p____ p______ J-š-ě s-l a p-p-, p-o-í-. ------------------------- Ještě sůl a pepř, prosím. 0
Palun veel üks klaas vett. Ješ-- -k-enici-v---, pr-s-m. J____ s_______ v____ p______ J-š-ě s-l-n-c- v-d-, p-o-í-. ---------------------------- Ještě sklenici vody, prosím. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tšehhi (1-100) MP3 tšehhi (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!